"Maanteeamet, olles teemat põhjalikult analüüsinud, ei näe kahjuks võimalust hakata eraõiguslikele isikutele, eeskätt eraparklatele, arvestades muuhulgas kehtivat õiguslikku raamistikku, andmeid väljastama ka lähiajal," teatas maanteeameti peadirektor Priit Sauk oma vastuses õiguskantslerile.

Maanteeamet leiab oma põhjalikus selgituses, et maanteeamet kui liiklusregistri pidaja pakub avalikke teenuseid, millest üks on ka liiklusregistri andmete väljastamine, aga seda avalikes huvides.

"Liiklusregister on informatiivne andmekogu, mida eelkõige riik ise, aga ka kohalikud omavalitsused, kohtutäiturid, notarid ja muud sarnased isikud kasutavad oma seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Kui maanteeamet asuks abistama eraparklaid, peaks ta võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt asuma abistama põhimõtteliselt kõiki tsiviilsuhetes tegutsevaid isikuid, sealhulgas näiteks inkassoettevõtteid," märgib amet oma kirjas.
Samas põhjendab amet, et kui ta hakkaks andmeid edastama kõigile tsiviilsuhetes tegutsevatele isikutele, kaoks tal kui liiklusregistri vastutaval töötlejal ja andmete omanikul põhimõtteliselt võimalus andmete kasutamist reaalselt kontrollida.

"Oleks mõeldamatu olukord, kus iga erahuvides tegutsev isik väidab liiklusregistri pidajale, et tal on tekkinud eraõiguslik nõue mõne sõidukiomaniku vastu või tegeleb ta eraparkla haldamisega, ja maanteeamet peaks põhimõtteliselt igale soovijale ka andmed väljastama. On selge, et liiklusregistri pidamise eesmärgiks ei saa pidada sõidukiomanike tuvastamise hõlbustamist eraõiguslikul eesmärgil – selline ei ole täna ega ole ka olnud varasemalt liiklusregistri pidamise eesmärk. Samuti on selge, et eraparklate eesmärgid ei seondu erinevalt maanteeametist avalike huvide täitmisega, vaid tulu teenimisega parkimisvõimaluste loomiselt," öeldakse kirjas.

Maanteeamet viitab, et ühestki kehtivast seadusest ei tulene ametile kohustust eraõigussuhte poole väljaselgitamise lihtsustamiseks, sellele kuidagi kaasa aitamiseks või muul viisil eraõigussuhtes tegutsevate isikute abistamiseks.
"Kui aga seadusega muuta liiklusregister juurdepääsetavaks erasektorile, eeldab see kehtiva seaduse, praktika ja tõlgenduse muutmist nii, et kogu erasektor oleks seaduse ees võrdne. Sellise muudatusega peab kindlasti muuhulgas kaasnema ka mõjuanalüüs, millest nähtuks, kas ja mil määral mõjutab liiklusregistri andmete erasektorile kättesaadavaks tegemine ühiskonna turvalisust ja inimeste heaolu. Kui seadusandja otsustaks eraparklatele ja kogu erasektorile anda vaba ligipääsu liiklusregistrile, tuleks muuhulgas hinnata, kuidas see mõjutaks usaldussuhet riigi ja eraisikute vahel," öeldakse kirjas.

Maanteeamet viitab ka struktuurimuudatustele ning lisakuludele, kui ta peaks hakkama väljastama andmeid vastavalt päringutele ning samas tagama ka nende andmete töötlemise üle järelevalve. "Maanteeamet on välja arvutanud, et näiteks 3000 taotluse puhul ühes kalendrikuus oleks aastane rahaline kogukulu umbes 310 000 eurot," viitab amet.

Maanteeamet toob esile, et parkimistasu maksmise tagamiseks on tõhusamaid vahendeid kui tagantjärele hakata leppetrahvinõudeid esitama ning nõuete adressaate riigi ja liiklusregistri abiga taga otsima.

"Selleks tuleks parklatesse paigaldada näiteks tõkkepuud, mille abil takistatakse parklast väljasõitu enne parkimistasu maksmist. Kui minna näiteks autoteenindusse, -pesulasse või rehvivahetusse, ei saa sealt üldjuhul enne teenuste eest tasumist lahkuda. Miks ei saa eraparkla oma äritegevust samamoodi korraldada?" küsib amet oma kirjas õiguskantslerile.

Amet nõustub, et parkimislepingu rikkujad ei pea leppetrahvist pääsemiseks saama pugeda privaatsusõiguse taha, kuid küsib, kas suhteliselt väheste lepingurikkujate käitumine õigustab nn „registrikraanide“ avamist.

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus mais ja juuni alguses maanteeameti poole ettepanekuga hakata eraparklatele väljastama liiklusregistrist sõidukiomanike andmeid ning palus esimesel võimalusel vastust selle täitmise kohta.