Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.
Statistikaameti analüütiku Erik Lesta sõnul oli mullune kinokülastuste arv viimase 16 aasta madalaim, samas suurusjärgus külastati kinosid aastatel 2005 ja 2006. „Kui 2019. aastal külastati kinosid ligi 3,7 miljonit korda, siis mullu oli vastav arv ligi 1,4 miljonit, mis tähendab, et pandeemia-eelse ajaga võrreldes on külastuste arv langenud 2,3 miljoni võrra ehk 2,7 korda,“ ütles Lest.
Kõige populaarsem film kinodes oli konkurentsitult Bondi filmide seeria „007: surm peab ootama“, mida käidi vaatamas 98 095 korda ning mille kassatulu oli üle 600 miljoni euro. Järgnesid „Kiired ja vihased 9“ ning Frank Herberti romaani põhjal valminud ulmefilm „Düün“ vastavalt 56 555 ning 53 545 külastusega. Eesti filmidest oli möödunud aastal esirinnas Andrus Kivirähki samanimelisel näidendil põhinev mängufilm „Eesti matus“, mida käidi vaatamas 43 083 korda.
Analüütiku sõnul on ühiskondlik suletus, ettevaatlikus ning kultuuris osalemise võimaluste ahenemine pannud eestimaalased leidma kinofilmidele alternatiivseid meelelahutusviise.
Pandeemia ajal populaarsust kogunud voogedastusplatvormide nagu Netflix, Elisa Huub, Jupiter või Viaplay kasutamine tundub olevat mõjutanud kinokülastuste aktiivsust ning teleteenuste edastajate tasulised paketid või tasuta sarjad ja filmid imponeerivad inimestele üha enam,
sõnas Lest.
Mullu imporditi Eestisse 178 kinofilmi, mida on 14 protsenti vähem kui 2020. aastal ning 37 protsenti vähem kui koroonapandeemia-eelsel 2019. aastal. Euroopa riikidest imporditi 94, Ameerika ühendriikidest 75 ja muudest riikidest üheksa filmi.
Peale mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootsid Eesti ettevõtted 2021. aastal 1420 tellimusfilmi, millest 793 olid reklaam-, 324 maine- ja 245 õppefilmid, valmis ka 58 muusikavideot.
Kasutatud andmed on saadud Eesti Filmi Instituudilt, MTÜ-lt Eesti Filmi Andmebaas ning kogutud statistikaameti küsitlusega.
