Viimane, 2012. aasta kevadel läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, mis kajastab masujärgset aega, näitas muutusi inimeste terviseseisundis, mis oli halvem meestel ning tihti just noortel (16–24-aastastel) meestel.
Uuringu teinud Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mare Tekkeli sõnul torkas eriti teravalt silma, et võrreldes 2010. aasta uuringuga on nii halva tervise enesehinnanguga kui pikalt töölt või koolist puudunute osa suurenenud eriti just noorte meeste hulgas. „Üllatuslikult suurenes nende seas samaväärselt vanemate meestega ka töövõimetuspensioni saajate osa,“ lisas Tekkel. Töövõimetuspensioni saab uuringu järgi 12% täiskasvanutest ja nende osa on aasta-aastalt kasvanud.
Kuigi stressi ja depressiooni näitajad on langenud, ei ole need siiski veel jõudnud masueelsele tasemele. Uuringule eelnenud 12 kuu jooksul oli üsna tihti või peaaegu alati üleväsinud 47% inimestest. See näitaja langes praktiliselt masueelsele tasemele, kuigi meestel veel mitte. Viimasel 30 päeval rohkem kui tavaliselt või talumatus stressis olnute osa langes 22%-le ning rohkem kui varem depressioonis olnute osa vähenes tunduvalt 24%-le, kuid mõlemad näitajad tõusid pisut noorte meeste seas.
Viimase 12 kuu jooksul esines arstiabi vajanud traumasid, vigastusi ja mürgistusi enim noortel meestel. Nagu varasematel aastatelgi toitusid mehed vähem tervislikult kui naised – sõid harvemini ja väiksemas koguses köögivilju, puuvilju/marju ja leiba, tarbisid sagedamini energiajooke ja alkoholi. Samuti on igapäevasuitsetajate osa meeste seas pea kaks korda suurem kui naistel.
Jätkuvalt on tõsiseks probleemiks täiskasvanute ülemäärane kehakaal. Ülekaalus (kaaluindeks 25–29,9) oli 36% meestest ja 26% naistest, rasvunud (kaaluindeks 30 või rohkem) 19% nii meestest kui naistest, kusjuures meestel on rasvunute osa suurenenud kiiremini. Masuajaga võrreldes kasvas ülekaalu näitaja ainult 16-34-aastastel meestel, rasvunute osakaal aga vanematel meestel ja pea kõigil naistel.
„Nende uuringutulemuste põhjal ei pane imestama, et tervena elatav eeldatav eluiga on 20-aastastel Eesti meestel (48,2 aastat) pea üheksa aastat lühem kui sama vanadel naistel,“ nentis Mare Tekkel. Vananemisega vahe väheneb – 60-aastastel meestel (12,4 aastat) on see naistest lühem ainult neli aastat. „Kui tahame mingilgi määral vähendada negatiivseid üllatusi järgmisel rahvaloendusel, siis tuleb kohe ja praegu hakata riiklikul tasemel reaalselt tegelema Eestis elavate meeste, eriti noorte meeste, tervisekäitumise ja selle kaudu nende terviseseisundi parandamisega,“ nentis vanemteadur kokkuvõtteks.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimub igal paarisaastal alates aastast 1990. Uuringusse kaasatud valdkonnad on terviseseisund, arstiabi ja ravimite kasutamine, toitumine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, suitsetamine, kaaluindeks, kehaline aktiivsus ning liiklusohutus.
Uuringutabelid on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis: http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud.
