"Eestlased on e-usku ning ka notaribüroodega soovitakse suhelda e-kanalite kaudu," ütles Notarite Koja esimees Tarvo Puri pressiteates. "Kui seni oleme teinud peamiselt notarite tööd lihtsustavaid tehnoloogilisi uuendusi, siis selle aasta eesmärgiks on luua turvaline e-kanal kliendisuhtluseks. Lähitulevikus saavad kliendid ilma notari kontorisse minemata esitada vajalikke dokumente, vestelda notariga reaalajas, teha lepinguprojektidesse täiendusettepanekuid ja lisada neisse kommentaare."
"Sellega väheneb ühelt poolt aeg, mis kulub notari juures tehingu tegemisele, aga teisalt avaneb uus uks e-residentidele, välisriikide kodanikele ja välismaal elavatele eestlastele ehk inimestele, kes ei saa juba distantsi tõttu igal ajal notaribüroo uksest sisse astuda," märkis Puri.
Aastakoosolekul räägitakse ka tänavu augustis jõustuvast Euroopa pärimismäärusest, mis muudab nii pärandajate, pärijate kui notarite jaoks lihtsamaks üle piiride ulatuvate pärimisjuhtudega tegelemise. Riigid saavad ühtsed reeglid ja pärimismenetlust viiakse edaspidi läbi ainult ühes liikmesriigis.
Puri sõnul aitab see vältida olukordi, kus pärandaja vara on mitmes erinevas riigis ja pärija peab igas riigis eraldi asju ajama. "Lisaks luuakse Euroopa pärimistunnistus, mis võimaldab inimesel tänasest oluliselt lihtsamini käsutada pärandvara teises liikmesriigis," lisas ta.
2014. aastal tegid notarid kokku 296 474 ametitoimingut ehk keskmiselt 3088 toimingut iga notari kohta. Võrreldes aasta varasemaga suurenes toimingute arv üheteistkümnes maakonnas. Notaritoimingute arv vähenes vaid Saaremaal, Hiiumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal. Kõige enam pöörduti mullu notari poole Harjumaal, kokku 162 818 korral. Toimingute arvu kasv oli suurim Viljandimaal, ligi 14 protsenti, märgatavalt tõusis toimingute arv ka Läänemaal ehk üle 8 protsenti, Lääne-Virumaal ligi 8 protsent ja Võrumaal samuti ligi 8 protsenti. 2015. aasta märtsikuu seisuga on Eestis 96 notarit.
