Suures plaanis tuleb inimestele öelda, mis nad kuulda tahavad ja siis nad enam muud ei kuule ega kuula, tuletab meelde pensionikindlustusinfo portaal Minupension.ee. Loomulikult ei loeta siis ka väikeste tähtedega teksti, sest kellel selleks ikka aega ja tahtmist. Mida väiksemad on tähed, seda parem on aga saatanal end detailidesse peita.
Üks detail on see, et rahaasju ei tohiks kunagi otsustada kiirustades. Eriti ei tohiks seda teha siis, kui tegu on kauaks tehtud otsusega. Veelgi vähem tohiks seda teha siis, kui meie mõistus on lühistatud ja emotsioonid pandud kiirteele.
Kirjeldatu toimib sageli pensionifondide pakkumisel. Inimene võetakse “rajalt maha” tema jaoks absoluutselt sobimatul ajahetkel. Loomulikult on mõtted siis pensionist sama kaugel kui Maa Merkuurist.
Nii nagu kaugele planeedile nime andnud Merkuriust peeti jumalate sõnasaatjaks, tuuakse meilegi teadmine, et kuskil on olemas üks kindel imepärane pensionifond. Selle tootlus on mingil ajal olnud lausa nii hea, et kuulajal hakkab iseendast lausa kahju: mina olen siin, aga raha liigub seal.
Kuna hea on ikka seal, kus meid ei ole, siis tuleb asuda rännakule õnne poole. Helge pensionipõli paistab olevat paari allkirja taga ning mõne hetkega on pensionifond „parema” vastu vahetatud.
Oma pealiskaudsuses on inimene jätnud kahe silma vahele paar seika.
Esiteks, pakutud fondi ajalooliselt tubli tulemus on hea ainult uute klientide meelitamiseks, mitte neile tulevikus raha teenimiseks. Kui palju on neid, kes oleks valmis panustama, et Eesti meistriks kaugushüppeks tuleks praegu Erki Nool? Lõppude lõpuks on ju Eesti rekord juba ligi kakskümmend aastat tema nimel...
Noole peale raha ei pane, kuid hoolikalt valitud ajaloolise näitperioodi peale läheme õnge ja oleme valmis end pikaks ajaks siduma. Tegelikult tuleks müügiagressiivsust karta, sest endale kahju tegemise võimalus liiga suur. Ideaalis on õige pensionifond osta, mitte lasta seda endale müüa. Kuid ise on võimalik osta vaid asju, millest aru saame.
Teiseks on järelikult vaja endale pensionifondide põhiloogika selgeks teha, alustades enda võimalustest ja vajadustest. Vaja on arusaama, millise summani tuleb kogumisega jõuda, et end pensionieas ülal pidada.
Vajalik summa tuleb kokku kolmest komponendist – säästetava raha hulgast, raha kogumise ajast ning pensionifondi tootlusest. Sellest aga reeglina ei räägita, sest niisugune arvutus summutab emotsioonid ja toob välja karmi reaalsuse.
Inimene saab teada, millisest east alates pensionileminek rahaliselt üldse kõne alla tulla võiks. See paneb aga mõtlema, kuidas oma vaimset ning füüsilist tervist hoida ja arendada ning mida üldse peaks tegema, et tööturul konkurentsivõimeline püsida.
Järelikult on pensioniks valmistumiseks vähemalt rahaasjades vaja mitte müügimeest, vaid partnerit, kes suunaks mõtlema. Alles siis saabub aeg otsustada fondi üle, kus oma pensioniraha koguda ja kasvatada. Sest nagu ammustest aegadest teada, kui mingi tehing paistab liiga hea, et olla tõsi, siis ongi see tehing liiga hea pakkujale ning vastuvõtja õnnetu tõehetk saabub tulevikus.
