Helerin Rannala,
Kui aasta tagasi kerkis keskmine oodatav eluiga (ehk eluiga sünnil) 1,1 aasta võrra, siis 2009. aasta oodatava eluea tõus ei jäänud sellele palju alla, tõustes ligikaudu aasta võrra ehk 75 eluaastani. Samas peab tõdema, et Eestis on meeste ja naiste eluea erinevus üks suuremaid Euroopa Liidus, ulatudes 10,2 aastani. Siiski, viimasel paaril aastal on see vahe hakanud vähenema. Veel kaks aastat tagasi oli meeste oodatav eluiga 11,6 aastat lühem kui naistel, mis oli üks suuremaid vahesid viimase kahekümne aasta jooksul.
Oodatav eluiga sünnil, 1989-2009
Kui 2009. aastal jäi meeste oodataval elueal väga vähe puudu, et ületada
70 aasta piir (69,8), siis naiste oodatav eluiga kerkis üle 80 (80,1
aastat). Balti riikide statistikat võrreldes oli 2009. aastal kõrgeim
oodatav eluiga sünnil Eestis. Sarnaselt meiega on lõunanaabrite eluiga
viimastel aastatel tõusnud, mis on Euroopas üldine trend.
Suurimaks eluea tõusu mõjutajaks eelmisel aastal oli surmade arvu
vähenemine. Eriti märgatavalt vähenes 2009. aastal suremus
vereringeelundite ja seedeelundite haigustesse ning õnnetusjuhtumite
tõttu.
Ka oluline eluea pikkust mõjutav näitaja — alla aastaste suremus (imikusuremus) — vähenes 2009. aastal 30% võrra.
Selle aasta statistika põhjal võib eeldada, et 2010. aastal ei pruugi
eluea tõus selliselt jätkuda. Märkimisväärselt suur on olnud tulesurmade
ja uppunute arv. Oma jälje on kindlasti jätnud erakordselt külm talv ja
kuum suvi.
Kuigi oodatav eluiga on viimastel aastatel tõusnud, sest üha suuremat
rõhku pannakse elukvaliteedile ja tervislikule eluviisile, on teiste
Euroopa Liidu riikidega võrreldes Eesti endiselt viimaste seas.
Oodatav eluiga Euroopa Liidus, 2008
Helerin Rannala,
rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik
Statistikaamet
