Reeglina on hotell või muu majutuskoht külastajale täiesti võõras, kuid tulekahju tekkides peab inimesele olema selge, kuidas võimalikult kiiresti ja ohutult hoonest välja saab.
"Kindlasti tuleb veenduda, et tulekahjusignalisatsioon on töökorras, et tulekahju saaks varakult avastatud," ütles ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heidi Mõttus.
Tuleb meeles pidada, et evakuatsioonitrepikodades ja -koridorides ei hoitaks põlevmaterjale ning muid liikumist takistavaid esemeid. Samuti täidavad tuletõkkeuksed oma eesmärki vaid suletud asendis. Kõike seda plaanime mai lõpus ka oma silmaga üle vaadata,
lisas Mõttus.
Kiire ja ohutu evakuatsioon on kriitilise tähtsusega, sest sellest sõltuvad inimelud. Arvestada tuleb ka majutusasutuste eripäraga – majutujate seas võib olla nii lapsi, puuetega isikuid kui ka vanureid, mistõttu on suurem tõenäosus, et iga tulekahjuga võivad kaasneda traagilised tagajärjed hukkunute näol.
Viimase kuue aasta jooksul on majutusasutustes toimunud 76 tulekahju, neist kaheksa leidis aset mullu. Näiteks toimus 2017. aastal tulekahju Tallinna kesklinnas asuvas Sokos Hotel Viru hotellis, vigastada sai kaks inimest. Tulekahju sai alguse sellest, et töötaja läks biokaminat täitma, ei märganud, et seal on tuli all ning kütuse valamisel valgus põlev kütus põrandale laiali.
Samal aastal sai viga kaks inimest pealinna hostelis aset leidnud tulekahjus, mis sai alguse pliidile unustatud ja seejärel süttinud toidust. Mainimata ei saa jätta ka eelmisel nädalal Riias toimunud traagilist tulekahju, kus hukkus kaheksa inimest, vähemalt üheksa päästetut toimetati haiglasse ning evakueeriti 20.
Majutusasutuste tuleohutus peab olema tagatud aastaringselt hooajale vaatamata. Täidetud nõuded aitavad ära hoida traagilisi tagajärgi ning säästa majutusasutuste vara.
