"Komisjon leidis, et riigikogus selle teemaga enam ei tegeleta ja suunas selle justiitsministeeriumi haldusalasse," ütles BNS-ile komisjoni istungil osalenud riigikogu liige ja Vabaerakonna juhatuse liige Külliki Kübarsepp.
"Vabaerakonna pöördumises püstitatud probleemi hakkab justiitsministeerium lahendama, sest koalitsioonileppes on sees punkt poliitilise konkurentsi elavdamisest ja muudatuste tegemisel taotletakse konsensust erakondade vahel,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. Ta lisas, et uus eelnõu jõuab tulevikus igal juhul põhiseaduskomisjoni lauale ja oleks seega jätkuks Vabaerakonna pöördumisele.
Laanet märkis ka seda, et Vabaerakond omab täna riigikogus fraktsiooni ning partei saaks soovi korral ise algatada vastava seaduseelnõu. „Mullu sügisel oli igati mõistetav, et Vabaerakond andis riigikogule edasi oma soovi seaduseelnõu algatamiseks läbi kollektiivse pöördumise, kuid tänaseks on olukord muutunud – Vabaerakonnal on riigikogus oma fraktsioon ja neil on alati võimalik algatada seaduseelnõu fraktsiooni poolt,“ ütles ta.
Teisipäeval sai riigikogul täis seadusega antud tähtaeg, et vastata Jüri Adamsi ja Vabaerakonna algatusrühma kollektiivsele pöördumisele „Lõpetada erakondade ületoitmine“. Vabaerakonna algatusrühm kogus eelmisel suvel 3940 allkirja, et muuta erakondade riigieelarvelise rahastamise süsteem õiglasemaks. Pöördumisega sooviti vähendada riigieelarvest poliitikategevuseks eraldatavat summat vähemalt poole võrra, muuta need eraldised sihtotstarbeliseks ja jätta vähendatud summast üks osa ka kohalikel valimistel esinevatele nimekirjadele, sealhulgas valimisliitudele.
Eelmise aasta septembris andsid Jüri Adams ja Külliki Kübarsepp need allkirjad üle riigikogu esimehele Eiki Nestorile. Pöördumine esitati „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse“ 3. peatüki alusel. See oli esimene sellelaadiline algatus alates kollektiivset pöördumist võimaldava seaduseparanduse jõustumisest möödunud kevadel.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel on varasemalt öelnud, et riigikogu eelmine koosseis asetas praeguse põhiseaduskomisjoni võrdlemisi keerulisse olukorda. „Ühest küljest kujundati igati mõistlik seisukoht, et sellisele pöördumisele vastamise kohustus kandub üle ühest riigikogu koosseisust teise. Teisalt aga jäeti oma otsustamatusega põhiseaduskomisjoni uuele koosseisule seisukoha kujundamiseks väga vähe aega,“ ütles Herkel.
Seaduse kohaselt oli komisjonil sellise pöördumise menetlemisel võimalik otsustada algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, korraldada komisjoni avalik istung, edastada ettepanek valitsusele või muule pädevale institutsioonile seisukoha kujundamiseks. Samuti oli võimalik pöördumises esitatud ettepanek tagasi lükata.
Alates pöördumise esitamisest riigikogule on muutunud nii palju, et mõlemad selle esitajad, Jüri Adams ja Külliki Kübarsepp on nüüd saanud riigikogu liikmeks, neist Adams on ühtlasi põhiseaduskomisjoni liige. Adams märkis komisjoni istungil, et Vabaerakonna eelistus oleks kui põhiseaduskomisjon algataks ise eelnõu erakondade rahastamise muutmiseks. Komisjoni enamik seda ettepanekut ei toetanud.
