Kolleegiumi arvates puudub kindlus, et valitsus pingutaks riigi reformimisel piisavalt, aprillis sai valitsus hindeks "kolme".

Praxise juhatuse esimehe Tarmo Jüristo sõnul tõi kolleegium valitsusliidu tegevuse hindamisel välja olulisi puudujääke nii haldusreformi läbiviimisel kui ka vastuste leidmisel küsimusele, millist riiki me saame ja tahame ülal pidada.

"Tulevikku vaadates on võtmeküsimus, kuidas saavutada riigieelarve kulude ja tulude tasakaal ja kuidas riigivalitsemise reform sellele kaasa aitab," ütles Jüristo. "Lisaks sanitaarremondile on tarvis riigireformi visiooni – suured muutused vajavad vaadet, mis ulatub ühest valitsemistsüklist kaugemale."

Ta tõi näiteks, et elu ei jää pärast kohalike omavalitsuste valimisi ja Euroopa Liidu (EL) eesistumist seisma ja juba nüüd peaks valmistuma uuteks proovikivideks.

"EL-i toetuste osakaal riigieelarves väheneb tulevikus märgatavalt. Mida see riigi reformimise vaatest tähendab? Need küsimused on selge vastuseta ja puudub kindlus, et valitsus pingutab riigi tulevikustrateegia kujundamiseks piisavalt," selgitas Jüristo.

Kuigi esimeses kvartalis rõhutas Riigireformi Radar vajadust liikuda kindlamalt edasi haldusterritoriaalse reformiga, on teise kvartali edusammud kohalike omavalitsuste ühendamisel vastuolulised.

Kolleegiumi liige, Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar toob välja, et kuigi riigikogu lõpetas maavalitsuste tegevuse ja võttis vastu kauaoodatud omavalitsuste ühisametite moodustamise regulatsiooni, mis aitab kaasa omavalitsuste koostööle, on endiselt mitmeid küsitavusi avalike funktsioonide jaotuses ja rahastamises.

"Haldusreformi pidurdab jätkuv selgusetus avalike ülesannete jaotuses valitsemistasandite vahel ja nende rahastamises. See küsimus tulnuks  otsustada ammu. Arvatavasti vaidlustavad mitmed omavalitsused valitsuse sundühendamiste otsused kohtus. Kohtuvaidluste tekkimist soodustas valitsuse otsus jätta Loksa linn ühendamata Kuusalu vallaga. Selle erandi tegemine ei olnud põhjendatud ja läbipaistev," tõdes Tamsar.

Radari kolleegiumi liige Aivo Adamson ütles, et mitterahuldava hinde peamiseks põhjuseks on oluliste otsuste viibimine, ambitsioonika visiooni puudumine ja kesine juhtimiskvaliteet.

"Seisakut valitsemises, maksupoliitikas ja sotsiaalkaitses ei saa murda, kui poliitikat tehakse suletud moel. Riigi juhtimisel on suureks ohuks rajasõltuvus – viimasel ajal on juhtunud, et uus valitsusliit astub sama reha otsa nagu eelmised valitsused, eksides kohati hea valitsemise põhimõtete vastu."

Adamson lisas, et uut moodi poliitikat, mille koalitsioon oma lipukirjaks võttis, ei saa teha kinnisel viisil, kaasamist ja debatti simuleerides ning suhtudes mõju hindamisse pealiskaudselt, sest see kahjustab reformideks vajalikku usalduskrediiti. "Oluline on meeles pidada sedagi, et riigireform nõuab laiemat kokkulepet. Nüüd, kus mõned kohaliku tasandi reformi küsimused on lahenduseni jõudnud, võiks Riigikogu riigireformi visiooni loomisel aktiivsem olla ja valitsusele appi tulla," lisas Adamson.

Riigireformi Radar hindab reformi edenemist kord kvartalis. Hinde annab konsensuslikult kolleegium, kuhu kuuluvad: Aivo Adamson, David Vseviov, Heldur Meerits, Jaak Aaviksoo, Külli Sarapuu, Külli Taro, Maarjo Mändmaa, Olari Taal, Taavi Veskimägi, Tarmo Jüristo, Tiina Randma-Liiv ja Toomas Tamsar.