"Valitsuskabinet otsustas võtta rahandusministri esitatud informatsiooni teadmiseks ja jätkata arutelu sel teemal 2019. aasta jooksul pärast täiendavat analüüsimist," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.
Rahandusminister Toomas Tõniste andis neljapäeval ülevaate ettepanekutest Euroopa Liidu liikmesriikide territoriaalüksuste liigituse muutmiseks Eesti kohta. Sama teemat arutas valitsuskabinet ka eelmisel nädalal, vahepeal käis rahandusminister teemat tutvustamas ka riigikogu fraktsioonidesse.
Rahandusministeerium ja minister Tõniste ei toeta Eesti kaheks statistiliseks piirkonnaks jagamist, sest tema sõnul riik sellest Euroopa Liidu (EL) toetuste arvelt rahalist võitu ei saa ning seetõttu suureneks vaid bürokraatia. Lisaks võiks antud küsimuse prioriteediks seadmine Tõniste hinnangul Éesti jaoks olulisemad küsimused Euroopa Liidus tagaplaanile seada, rääkis Tõniste eelmisel neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Kui Eesti sooviks riigi statistilist jaotust muuta, peaks riik vastavasisulise taotluse tegema enne 1. veebruari, järgmine võimalus taotlus esitada oleks 2022. aasta veebruaris.
Euroopa Komisjoni poolt maikuus avaldatud ettepaneku kohaselt on ühtekuuluvuspoliitika eelarve aastate 2021-2027 eelarveraamistikus 373 miljardit eurot, seejuures langeks eraldised Eesti jaoks praeguselt umbes 3,5 miljardilt eurolt 2,9 miljardile eurole.
EL-i ühine piirkondlike üksuste statistiline jaotussüsteem (Nomenclature des Unités Territoriales Statistiques, NUTS) jaotab EL-i majandusterritooriumi kolme taseme piirkondadeks: NUTS1, NUTS2 ja NUTS3. Eesti on riigina üks NUTS 1 taseme piirkond ning on seni moodustanud ka NUTS 2 tasemel ühe piirkonna. NUTS3 tasandil jaguneb Eesti viieks – Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti ja Lääne-Eesti.
