Kehtiv regulatsioon ei luba aktsepteerida näiteks mõnes teises Euroopa riigis oleva panga kontori kinnitust Eesti äriühingu kontole sissemakse tegemise kohta. Seetõttu on pärsitud piiriüleselt tegutsevate või välisriigis asuvate osanikega äriühingute tegevus Eestis, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Komisjoni istungil kiideti heaks muudatusettepanekud, mis parandavad välismaalaste võimalusi investeerida siinsetesse ettevõtetesse. Tulevikus saaks teha osaühingu kapitali rahalisi sissemakseid ka Euroopa majanduspiirkonna riikide pankade ja makseasutuste kaudu. Justiitsministeerium saadab eelnõu partneritele kooskõlastamiseks juba maikuus.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on kvaliteetsed investeeringud Eesti majandusse ja ettevõtetesse alati oodatud ning väikse riigina peame olema aktiivsed endale eeliste loomisel ja oma tugevuste rõhutamisel.

"Me peame hoolitsema, et Eestisse töökohti loovate ning meie majandust ja innovatsiooni edendavate investeeringute ees poleks ebamõistlikke õiguslikke või bürokraatlikke takistusi. Nii tagame oma majanduskasvu kestlikkuse ja konkurentsiedu," ütles Ratas.

Komisjon toetas ka ettepanekut, mis hõlbustaks e-residentidel ja välismaal asuvatel Eesti kodanikel notariaalsete toimingute tegemist. Üle-eelmise aasta lõpu seisuga oli välisriikides umbes 130 000 Eesti kodanikku. Seni oli neil näiteks pärandamisavalduse tegemiseks, osaühingu osa võõrandamiseks, abiellumisavalduse esitamiseks ja muude taoliste tegevuste jaoks tulnud sõita Eestisse.

Justiitsministeerium loob uue notariaalse tõestamise alavormi – kaugtõestamise. See lubab osa toimingute tegemist videosilla vahendusel Eesti välisesindustes, kusjuures sellisel viisil tõestamine oleks samaväärne notari juures käimisega. See muudaks notariteenuse e-residentidele ja mujal elavatele Eesti kodanikele kättesaadavamaks ning mugavamaks.

Komisjoni veebruaris tehtud otsusega kooskõlas esitas 15. mai istungil maaeluminister koos ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ja keskkonnaministriga ettepanekud mahepindala eesmärgi seadmise kohta. Komisjonis otsustati, et maaeluminister peab mahemajanduse tervikprogrammis 2018-2021 seadma eesmärgiks, et aastaks 2021 on Eestis vähemalt 51 protsendil maismaal võimalik kasvatada või korjata mahetoodangut.

Eraldi oli komisjonis teemaks tööandjate keskliidu ettepanekud lühendada planeerimise, keskkonnalubade andmise ning -mõjude hindamisega seotud menetlustähtaegu. Tööandjad osalesid ka komisjoni istungil. Valitsuskomisjon pani riigihaldusministrile ülesandeks töötada koostöös justiitsministeeriumi, Tallinna linna ja tööandjatega välja konkreetsed ettepanekud menetlusaegade lühendamiseks ning tulla nendega komisjoni tagasi augustis.