"Me peame nendele probleemidele, mis on tõstatunud objektiivselt otsa vaatama. Mis siin salata, tundub küll, et 1. jaanuarist seaduse rakendamine praegusel kujul ei ole reaalne," ütles Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev BNS-ile.
"Rakendamine ei ole lihtsalt võimalik, sellest tuleb pikemalt juttu juhtrühma koosolekul ja seejärel saame juba rohkem rääkida sel teemal," ütles Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna BNS-ile.
"Mõistlik oleks see, et teenused rakendataks tööle varem, kui töövõime hindamine pihta hakkab. Teine asi on see, et üleval on rida IT-tehnilisi küsimusi ja töö käigus selgus, et üleval on ka juriidilisi küsimusi, mis lahendamist vajavad," lisas Vassiljev.
Sotsiaalministrid teevad lahendusi vajavatest küsimustest kolmapäeval toimuval töövõimereformi juhtrühma ülevaate, mille käigus ka otsustatakse, kui pikaks perioodiks reformi rakendamine edasi lükatakse. Pärastlõunaks kutsusid ministrid kokku ka pressikonverentsi, kus teatatakse ka täpsemalt, mida teha plaanitakse.
Sotsiaalministeeriumi juhtivad Tsahkna ja Vassiljev olid oma kahtlusi reformi õigeaegse käivitamise võimalikkuse kohta väljendanud juba varem. Intervjuus Postimehele ütles Margus Tsahkna, et kiirustamine oleks halb, et reformi katteallikad pärast Euroopa Liidu vahendite lõppemist puudu ning et tõenäoliselt on vaja lisaaega. Peaminister Taavi Rõivas ütles toona BNS-ile, et reformiga on vaja edasi minna ja kindlasti rakendada mullu sügisel riigikogus vastu võetud kaks seadusemuudatust.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereformi abil loodetakse tööturule tuua kuni 100 000 praegust töövõimetuspensionäri, selle elluviimiseks on kavatsetud kulutada 180 miljoni euro eest Euroopa Liidu vahendeid. Ühtlasi viiakse töövõimetuse hindamine ja selle eest toetuste maksmine üle töötukassa haldusalasse. Töötukassa eelarve moodustub töötuskindlustumakse laekumisest.
Töövõimereformi seaduse vastuvõtmise ajal kritiseerisid reformi laialdaselt nii puuetega inimeste huvigrupid kui opositsioon, kuhu toona kuulus ka IRL.
Algselt 2015. aastal rakenduma pidanud reform on pälvinud teravat kriitikat meedias, puuetega inimeste esindusorganisatsioonide hulgas ja ka avalikuses tervikuna. Reformi sisuks on vähendada Eestis töövõimetuspensionit saavate inimeste hulka. "Eesti on peaaegu 100 000 inimest, kes saavad töövõimetuspensioni, ja kaks kolmandikku neist ei tööta. See ei ole kindlasti normaalne olukord," ütles sotsiaalminister Rõivas 2014. aasta alguses töövõimereformi eelnõu avalikul arutelul.
