Suti sõnul said vaktsiinipassi kasutamisreeglid juunikuuks paika. "14. juunist kehtis pass kontrollitud üritustele, kus ülemist piirmäära ei olnud. Mõned ettevõtjad kasutasid seda võimalust. Näiteks võin tuua Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri avakontserdi. Pärast seda aga nakatumine Eestis langes ja piiranguid ei olnud sellises mahus vaja enam rakendada. Nüüd, kolmanda laine alguses on selge, et ainus toimiv viis viiruse kontrollimiseks on vaktsineerimine," ütles Sutt.
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. "Kui nakatumine kasvab, siis me peame tegema keskkonna, kus tõendi kasutamisel on võimalik jätkata tavapärast elu. Meil ei ole põhjust enam ühiskonda kinni panna, niimoodi nagu olime sunnitud seda tegema kevadel. Me kõik saame end vaktsineerida. Koroonapassi kasutamine võib osutuda tõhusaks meetmeks," ütles Sutt.
Tema sõnul tuleb arutada, millises tempos saab sertifikaati kasutada. "Ka ettevõtjad vajavad ettevalmistuseks aega, samuti kõik teised. Praegu on nakatumine tõusuteel ja see on kuu aja küsimus, mil peame erisusi looma. Hiljuti viibisin Austrias ja sealsetes toitlustuskohtades küsitakse enne teenindamist koroonapassi. Eesti välja antud tõend töötas seal suurepäraselt. Kõik toimib, inimesed ebamugavust ei tunne ja ühiskond on selle omaks võtnud," ütles Sutt Postimehele.
Süsteem, kus teenindamine toimub koroonapassi ettenäitamisel, on lSuti sõnul ihtsasti rakendatav. "Covid-19 sertifikaat saab inimesel olla ju kolmel põhjusel: kas inimene on koroonaviiruse läbi põdenud, on teinud negatiivse testi või on täisvaktsineeritud. Valikuvõimalus jääb alles. Väiksele osale ühiskonnast ei ole meditsiinilistel põhjusel vaktsineerimine võimalik. See on arusaadav ja seetõttu peab tegema erandeid," ütles Sutt.
Koroonapassiga seotud reeglid peavad Suti sõnul olema kõikide jaoks ühesugused. "Ma ei kujuta ette, et teeme reegli, mille täitmine on valikuline. Kui lepime kokku, et lubame teenindada isikuid, kes saavad ette näidata tõendi, siis see kehtib kõikidele ühtemoodi. Jah, võib teha erandeid. Näiteks kui on väike koht, kuhu mahub kümne inimest, siis võib kaaluda. Suures pildis, ja seda näitab ka teiste riikide kogemus, on ühetaoline reegel selgelt mõistetav, järgitav ja ühiskond tuleb sellega kaasa," märkis Sutt.
Ta selgitas, et näiteks lennujaamas ei ole ju palgatud uksele turvatöötajat selleks, et kontrollida, kas inimesel on olemas tõend või mitte. "Küll aga kontrollib seda lennujaama töötaja, kes teeb check-in’i. Samamoodi restoranis ei pea olema uksel inimest. Kontrollida saab teenindaja, kes küsib enne teenuse või tellimuse vastuvõtmist koroonapassi. See võib küll tähendada töö ümberkorraldamist, aga tegelikult ei maksa see suurt midagi. Austrias töötas süsteem väga hästi. Ma ei tundnud kordagi, et see oleks olnud lisapingutus mulle või klienditeenindajale," ütles Sutt.
