Kui vaadata eelmise aasta statistikat, siis oli küünla hooletu põletamisega seotud juhtumeid 21. Neist 17 päädisid tulekahjuga ja nelja puhul oli põlengu puhkemise oht. Ühes õnnetuses hukkus ka inimene. Päästeameti ohutusjärelvalve juhi Tagne Tähe sõnul on põhjust muretsemiseks, sest iga kaotatud elu kujutab endast traagikat.
"Siiski on mitmeid õnnetusi võimalik ka ennetada," märkis Tähe. "Kui küünla põletamisel on arvestatud ohutusega ja tuld järelevalveta ei jäeta, ei ole ka liigseks muretsemiseks põhjust."
Tuleb jälgida, et küünal oleks asetatud mittesüttivast materjalist küünlajalale või -alusele. Selleks sobib hästi näiteks klaasist, kivist või metallist alus. Puust, plastikust ja teistest süttivatest materjalidest alused on küünla põletamisel ohtlikud, sest halbade asjaolude kokkulangemisel võivad need süttida. Samuti tuleks jälgida, et küünla lähiümbruses ei oleks süttivat materjali. Jõuluajal on populaarsed okstest ja muust süttivast materjalist tehtud kompositsioonid ja vanikud, mille lähedal küünlaid põletada ei tasu.
Meeles tuleb pidada ka seda, et elav tuli – sealhulgas põlev küünal – ei jääks hetkekski järelevalveta. Väga tähelepanelikud peavad olema ka need, kel on kodus väikesed lapsed, sest küünal võib mudilase tähelepanu köita ja tekitada soovi sellega lähemalt tutvust teha.
"Seetõttu tuleks jälgida, et laps ei jääks küünla juurde üksinda ning et tal poleks võimalik küünalt ka kogemata ümber ajada," rääkis Tähe.
Kui kodus on mõni neljajalgne sõber, tuleks vaadata, et temagi küünlale ligi ei pääseks. Küünal pole aga ainus, mis võib õnnetuse majja tuua. Mõned ilmselt arvavad, et ainult elav tuli võib võrduda tulekahjuga, kuid pühade ajal on veel üks asi, millel tuleb silma peal hoida – need on jõulutuled.
"Kui näiteks vooluvõrk on ülekoormatud või jõulutuledel esineb defekt, siis on oht tulekahju puhkemiseks," selgitas G4S-i erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala. "Jõulutulede puhul tundub tihti lihtsa lahendusena tuua nende juurde vool pikendusjuhtme abil – ühendad pistiku vooluvõrku ja saad anda elektrit tuledele ja teistele seadmetele korraga, kuid siinjuures tuleks olla teadlik ka kaasnevatest ohtudest. Pikendusjuhe on siiski mõeldud ajutiseks kasutamiseks ja üldjuhul kasutatakse majapidamistes pikendusjuhtmeid, mida võib koormata maksimaalse võimsusega 3 kilovatti. Ühendades sinna liiga palju võimsaid seadmeid, võib tekkida oht, et juhe koormatakse üle. Enne pikendusjuhtme kasutamist tuleb see alati ka hoolikalt lahti rullida, vastasel juhul tekib trafoefekt. See tähendab, et kui vool jookseb rullis juhtmest läbi, kuumeneb juhe üles ning võib minna põlema."
Ainuüksi jõuluvalgustitega pikendusjuhet tõenäoliselt üle ei koorma, küll aga on ülekoormus võimalik siis, kui pikendusjuhtmesse on ühendatud veel teisigi elektritarbijaid. Seetõttu tasub olla pikendusjuhtmetega ettevaatlik – tuleb jälgida, et need oleksid töökorras. Veenduda, et pikendusjuhe ei ole sulanud ega muul moel viga saanud.
Enne kasutamist tasub kontrollida ka jõulutulede seisukorda – enamasti piisab sellest, kui vaadata lihtsalt silmadega üle, kas juhtmed on korras. Kui avastad, et juhtmed on murenenud, kuskilt veidi sulanud või muul moel viga saanud, ei tohi tulesid enam kasutada. Kodust lahkudes soovitab päästeamet kõik elektrivõrku ühendatud jõuluvalgustid välja lülitada. Kui tegemist on akudel töötavate jõulutuledega, siis neid välja lülitama ei pea. Kes tahab end pühade ajal veelgi turvalisemalt tunda, võib üle kontrollida, kas suitsu- ja vingugaasiandur töötab ikka korralikult.
