Juba aastaid on loomisel on uus sundkindlustuse süsteem, mis nõuab kõigilt tervishoiuasutustelt sissemakseid ja teeb väljamakseid kahju kannatanud patsientidele.
Juba 2013. aastal jõustus Euroopa Liidu direktiiv, mis näeb meilegi ette läbipaistvat kaebuste esitamise korda, mille kaudu patsiendid saaksid ka kompensatsiooni taotleda ja juunis saadab ministeerium ametlikule kooskõlastamisele uue seaduse väljatöötamiskavatsuse, mis seda reguleerib.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul otsitakse praegu süüd ja süüdlast.
"Leiame, et see on vale motivatsiooni loomine, sest seeläbi ei õhutata arste välditavate ravivigadega tegelema, neid analüüsima ja neist õppima. See aga mõjutab teenuste kvaliteeti - kui ebaõnnestumistest ei räägita ja neid ei analüüsita, siis neist ka ei õpita,” selgitas Paluste. „Me tahame, et uus süsteem oleks selline, kus ei otsita süüdlast, vaid kui patsient on reaalset kahju kannatanud, siis see hüvitatakse talle. Sealjuures on peamine printsiip, millele juhtum peab vastama: kas seda kahju oleks olnud võimalik vältida? Kui jah, siis kindlustus hüvitab selle.”
Kui aga tegemist on tahtlusega ja raske hooletusega, siis see on endiselt omaette kategooria, põhimõtteliselt on siis tegu kriminaalasjaga.
Paralleelselt uue kindlustussüsteemiga soovib ministeerium uuendada kvaliteedi hindamise süsteemi aluseid. Eesmärk on, et need kaks süsteemi toetaksid teineteist, vahendas BNS.
Patsientide kaebustega hakkab tegelema erikomisjon. Praegu on veel lahtine, kas see luuakse eraldi üksusena haigekassa või terviseameti juurde või asutatakse uus organisatsioon. Pigem kaldub eelistus haigekassa kasuks, sest seal on samalaadset pädevust – ka ravikindlustus on sundkindlustus.
