Eesti kohta kinnitab uuring korruptsiooni üsna madalat taset ülemaailmses võrdluses – viimase 12 kuu jooksul on altkäemaksu maksnud 5% küsitletutest. Samal ajal leiab Eestis ligi 43% vastanutest, et mõningaid parlamendi liikmeid võib pidada korrumpeerunuks ning 38% vastanutest leiab, et Eesti riigivõimukorruptsioonivastane tegevus on olnud kehv või väga kehv.
“27% vastanutest ei oska riigijuhtide korruptsioonivastase tegevuse kohta hinnangut anda, kuna pole teemast piisavalt kuulnud," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Anni Jatsa. "See on oluline signaal kõikidele korruptsioonivastase tegevusega tegelevatele institutsioonidele, et avalikkus tunneks, et riik tegeleb inimeste jaoks olulise probleemiga."
„Eestis peavad korruptsioonist teatamist sotsiaalselt vastuvõetavaks vaid 33% küsitletutest, kui näiteks Rootsis on vastav näitaja 70,” ütles Jatsa. “Seda enam on positiivne, et inimeste usk oma võimalusse olukorda mõjutada on oluliselt kasvanud. Kui 2013. aastal nägid vaid 39% vastanutest võimalust korruptsioonivastast tegevust mõjutada, siis täna on sama meelt 52% küsitletuist.”
Uuringu järgi on korruptsioon üle maailma jätkuvalt tõsine probleem – kolmandik vastanutest peab korruptsiooni oma riigis üheks tõsisemaks probleemiks ja 53% küsitletutest leiab, et riigijuhid ei saa avaliku sektori korruptsiooniga võitlemisel hakkama.
Iga kuues majapidamine on viimase aasta jooksul maksnud altkäemaksu, milles võib näha olukorra paranemist võrreldes 2013. aasta tulemustega, mil altkäemaksu oli maksnud pea iga neljas majapidamine.
Küsitluse tulemused kinnitavad, et korruptsioon on Euroopas ja Kesk-Aasia piirkonnas oluline probleem. “Paljudes Euroopa Liidu riikides täheldavad kodanikud, et riigijuhid manipuleerivad kehtiva süsteemiga omakasu eesmärgil ja riigijuhid ei pinguta korruptsiooni vastu võitlemisel piisavalt,” sõnas Transparency Internationali juht José Ugaz.
Rahvusvaheline organisatsioon Transparency International avaldas kolmapäeval 42 Euroopa ja Kesk-Aasia riiki hõlmava ja 60 000 inimese küsitlemisele rajatud avaliku arvamuse uuringu „Rahvas ja korruptsioon: Euroopa ja Kesk-Aasia. Üleilmne korruptsioonibaromeeter”.
Korruptsioonibaromeetri uuring viidi esmakordselt läbi 2003. aastal ning alates 2013. aastast on andmeid kogutud ka Eesti kohta ja tulemused võimaldavad neid võrrelda teiste riikide vastavate näitajatega, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti BNS-ile.
