Nullist 100 punktini mõõdetaval skaalal langes indeks septembris 48,4 punktini. Juunis ületas indeks esmakordselt viimase kahe aasta jooksul 50 punkti taseme, jõudes 50,7 punktini.

Hinnang majanduskeskkonnale tervikuna veidi langes septembri uuringu järgi. Seejuures langesid võrreldes juuniga veidi hinnang nii riigi majanduse praegusele olukorrale kui lähema kuue kuu väljavaadetele. Viimase näitaja tõus peatus juba juunis ehk optimism riigi majanduse lähituleviku suhtes on pigem taandumas, märkis Faktum & Ariko uuringute juht Kalev Petti.

Isikliku finantsseisu indeks jäi septembris juuni tasemele. Huvitav on Petti sõnul, et indeksi komponentidest langes selgelt isikliku finantsseisu järgmise kuue kuu ootus, kuid samavõrra paranes tarbimise indeks ehk vähenes tarbimise piiramise osa.

Seda vastuolulist tendentsi võib Petti hinnangul seletada üldiselt täheldatav hinnatõus ning asjaolu, et euro tulekuga seotud edasise hinnatõusu ootused kutsuvad esile negatiivse suunaga isikliku finantsseisu prognoosi, kuid samas ei ole isiklik finantsseis viimase kuue kuu jooksul halvenenud, mistõttu varasem jäik tarbimise piiramine on mõnevõrra lõdvenenud.

Elukvaliteedi indeks septembris veidi langes. Olemasoleva elukvaliteedi hinnang jäi üldjoontes samaks, viimase kuue kuu muutuseid hinnati kergelt positiivsemaks kui teises kvartalis, kuid järgmise kuue kuu ootus taandus üsna selgelt.

Seega on Petti sõnul selgelt näha, et kui tervikuna tunneb elanikkond ennast praegu veidi kergemalt kui majandussurutise sügavpunktis, siis edasise suhtes ollakse skeptilisemad kui kevadel ja suvel ning see näib olevat seotud nähtavast hinnatõusust ning euro tulekust tingitud negatiivsete ootustega.

"Tendentsi esimesed märgid olid näha juba juunis, kuid nüüd on need süvenenud ja mõnevõrra üllatav on vaid see, et raskemate aegade ootus projitseeritakse seekord ka riigi majandusele tervikuna, kuigi viimase kohta on viimase aja uudised pigem positiivsed," märkis Petti.

Vanuserühmadest langes üldine optimismi indeks enam keskmistes rühmades ehk töötava elanikkonna seas, kus viimastel kuudel oli selgelt täheldatav just optimismi tõus.

Üldine optimism langes eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas, kuid mitte muukeelse elanikkonna seas, kus see tõusis ühe protsendipunkti. Samas on selles rühmas indeksi tase endiselt madal – 40 punkti, võrreldes eesti keele kõnelejate 52,4 punktiga.

Tarbimise indeksi paranemise juures vähenes oluliselt tarbimist piiravate elanike osakaal ja selle arvelt on kasvanud tarbimist mitte piiravate elanike osakaal 42 protsendini. Viimane annab tunnistust ilmselt kahest protsessist – ilma stabiilse sissetulekuta elanikkonna ehk töötute vähenemine ning vahepeal oluliselt kulutusi piiranute tarbimiskäitumise mõningane lõdvenemine, hindas Petti.

Tarbimist piirava elanikkonna kokkuhoiu 10 suuna jaotuses märkimisväärseid muutusi pole. Olulisemad kokkuhoiugrupid on endiselt meelelahutus, kultuur ja reisimine, millele järgnevad rõivad ja toit.

Faktum & Ariko viis küsitluse läbi 3.-10. septembrini ja selles osales 500 vastajat.

BNS