Carmen Tiinase sisekaitseakadeemia finantskolledži lõputööna valminud uuring analüüsis Eesti narkootiliste ainete turu seoseid inflatsiooniga, ainete hindade muutumist ja turuloogikat. Uuring tuvastas, et Eestis on narkootikumide hinnad kahjuks tavainimesele taskukohased, eriti arvestades viimaste aastate kiiret palgatõusu. Gramm kanepit või amfetamiini maksab keskmiselt 20 eurot, gramm kokaiini 150 eurot.
Uuringust selgus, et kui inflatsiooni tõttu on muud kaubad viimase viie aasta jooksul oluliselt kallinenud, siis narkootiliste ainete hind ei ole sisuliselt üldse muutunud. Seega on narkootikumid muutunud võrreldes teiste kaupadega järsult soodsamaks, mis paraku soodustab nende eelistamist näiteks alkoholile.
Sellele esmapilgul ootamatule nähtusele on uuringu kohaselt kaks selgitust. Esiteks, tihe konkurents narkootikumide müüjate vahel ei luba hinda tõsta ja piisav kasumlikkus on ka lubanud seda mitte teha. Teiseks näib mitmete narkootikumide hind Euroopa nii-öelda hulgimüügiturul olevat hiljuti langenud.
Uuring tuvastas, et Eesti narkootikumide turul on müüjate poolel piisavalt palju osalisi, et toimivad mitmed turumajanduse reeglid: suuremates kogustes ostes on ühikuhind odavam ning müüjate konkurents tagab kauba niiöelda kvaliteedi ehk narkootikumi puhtuse. Märkimisväärsena on Eestis müüdavate narkootikumide puhtus viimastel aastatel oluliselt paranenud. See aga võimendab sõltuvuse teket.
Uuringu kohaselt ei pea paika arvamus, et majanduslangus toob inimeste ostujõu vähenemise tõttu kaasa ka uimastite tarbimise languse. Vastupidi, käesolev majanduslangus tõenäoliselt hoopis suurendab narkootikumide tarbimist, sest need on kergelt kättesaadavad ja võrdlemisi odavad.
Uuringu järelduseks on, et mida kauem kõrge inflatsioon jätkub, seda odavamaks võrreldes legaalsete mõnuainetega narkootikumid muutuvad, seda raskem on nende levikut piirata ja seda tõsisemaid sotsiaalseid probleeme need tekitavad. Seega on inflatsiooni maandamine kriitiliselt oluline ka uimastiennetuse ja rahvatervise seisukohast.
Uuring oli Eestis sel teemal esmakordne. Uuring viidi läbi, kasutades nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid uurimismeetodeid, tuginedes Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Tervise Arengu Instituudi, maksu- ja tolliameti ning statistikaameti andmetele ja ekspertintervjuudele.
Narkootikumide leviku põhjused ja selle peatamise strateegiad on üks sisekaitseakadeemia teadustöö suundasid. Sisekaitseakadeemia finantskolledž koolitab finants-, maksu- ja tolliametnikke kõrghariduse tasemel ning toetab Eesti maksunduse ja tolli valdkonna innovatsiooni teadusuuringutega.
