Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet.
Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele (kino, teater või kultuurikeskus) ning puhke- ja rohealadele.
Riikidevahelised erinevused on peaaegu kahekordsed – kui Taanis hindas oma juurdepääsu kinole, teatrile või kultuurikeskusele lihtsaks ja väga lihtsaks 84% vastanutest, siis Kreekas oli vastav näitaja vaid 47%. Eesti näitaja oli 67,5%, mis jääb Euroopa Liidu keskmisega samale tasemele (68%). Balti riikidest jääb silma Leedu, kus juurdepääs kinole, teatrile või kultuurikeskusele oli EL riikide keskmisest oluliselt parem (75%).
Küsimus ei täpsusta, kas ligipääsu all on mõeldud riigi loodud taristut (nt jalgrattateed, pargid jms) või isiku enda rahalist võimekust. Kreeka ja Portugali puhul mängib ilmselt rolli ka majanduskriisi mõju, ehkki kriis puudutas valusalt ka Küprost, kus juurdepääs kultuuriasutustele on üks EL-i parimaid. Mõnevõrra üllatavalt jääb silma Saksamaa, kelle näitaja on üks madalamaid.
Tuttav muster kordub ka puhke- ja rohealadele juurdepääsu hinnangutes – positiivselt jäävad silma Taani, Rootsi, Soome ning madalam on juurdepääs puhke- ja rohealadele Kreekas ja Portugalis. Eesti näitaja (89%) on mõnevõrra parem kui EL-is keskmiselt (87%). Balti riikidest jääb kõige positiivsemalt silma Läti (93%), kelle näitaja on EL-i keskmisest märksa kõrgem.
Sotsiaalsed suhted ja elukvaliteet
Sotsiaalsed suhted parandavad elukvaliteeti mitmel viisil. Esiteks, need inimesed, kellel on rohkem sotsiaalseid kontakte, on oma eluga reeglina rohkem ka rahul, sest paljud inimese jaoks meeldivad tegevused on seotud suhtlemisega. Teiseks, sotsiaalsetest kontaktidest on inimesele reaalset kasu – nende abil on võimalik näiteks lihtsamini tööd leida. Samuti on leitud, et laialdaste ja toetavate sotsiaalvõrgustikega inimestel on üldjuhul parem tervis, nad elavad tavaliselt kauem ning töötavad suurema tõenäosusega kui need, kellel selliseid võrgustikke ei ole. Tänapäeval ei nõua suhtlus enam ainult inimeste füüsilist kohalolekut, vaid see saab toimuda ka posti, telefoni või sotsiaalmeedia vahendusel. Kuigi otsest seost on raske välja tuua, võib suure tõenäosusega väita, et parem on nende inimeste elukvaliteet, kes on oma seltskondliku eluga rohkem rahul.
Euroopa elukvaliteedi uuringu põhjal on oma seltskondliku eluga rahulolevaimad Taani, Austria ja Küprose elanikud. Kõige madalama hinnangu oma seltskondlikule elule on andnud Bulgaaria, Läti, Poola ja Leedu elanikud. Eesti elanikud on oma seltskondliku eluga mõnevõrra vähem rahul kui EL-i elanikud keskmiselt, kuid Balti riikidest on rahuloluhinnangud kõrgeimad Eestis.
Sotsiaalne suhtlus (kohustustevaba suhtlemine sõprade, sugulaste ja töökaaslastega) on kõige aktiivsem Portugalis, Norras ja Hollandis, kõige madalamad on näitajad Eestis, Poolas ja Ungaris. Enamiku riikide puhul on näha tendentsi, et sotsiaalse suhtlemise sagedus on aastatega vähenenud. Eriti ilmekalt tuleb see esile Eesti puhul – kui 2006. aastal suhtles oma sõprade, sugulaste ja kolleegidega iga päev või mitu korda nädalas ligi 40% vastanutest, siis 2010. aastal 27%.
Sotsiaalsete sidemete oluline dimensioon on ka inimestevaheline usaldus. Kui ühiskonnas usaldust ei ole, mõjub see sotsiaalsete kontaktide sagedusele ja kvaliteedile negatiivselt. Kõige kõrgemalt hinnatakse kaasinimeste usaldusväärsust Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. Seevastu Portugalis, Poolas, Slovakkias ja Sloveenias on usaldus keskmisest mõnevõrra madalam.
Portugali puhul tuleb välja huvitav asjaolu – Euroopa riikide võrdluses suhtlevad Portugali inimesed üksteisega kõige tihemini, kuid nende omavaheline usaldus on Euroopa madalaim. Tekib põhjendatud küsimus, kas tihe suhtlus ilma usalduseta on elukvaliteedi mõttes positiivne või negatiivne nähtus. Samuti viitab see sellele, et ainult sotsiaalsete kontaktide sagedust eraldi ei tohiks elukvaliteedi hindamisel vaadata, sest elukvaliteet on multidimensiooniline nähtus.
Eesti elanikud jäävad kaasinimeste usaldamise poolest silma positiivselt – usaldus on olnud kogu aeg suhteliselt suur ja üldine trend on samuti positiivne.
Kõige rohkem on inimesi, kellel on võimalik isiklikel teemadel kellegagi rääkida, Šveitsis ja Saksamaal (üle 96% vastanutest) ning kõige vähem Slovakkias, Eestis ja Prantsusmaal (83–86% vastanutest). Mõnevõrra üllatav on asjaolu, et võrreldes Euroopa riikide keskmisega on Eesti elanikel märksa vähem inimesi, kellega oma intiimsetest ja isiklikest probleemidest rääkida. Üks põhjusi võib olla eestlaste vähene soov oma isiklikke asju teistega arutada.
Kokkuvõte
Ühiskonna tasandil on oluline tagada vaba aja tegevustele (kultuuritarbimine, spordiga tegelemine) piisav juurdepääs ja luua võimalused nii passiivseks kui ka aktiivseks puhkuseks. Kultuuriasutustele ning puhke- ja rohealadele ligipääs on Eestis Euroopa riikide keskmisel tasemel.
Oma seltskondliku eluga on kõige rohkem rahul Taani, Austria ja Küprose elanikud. Eesti näitaja on mõnevõrra madalam kui EL-i riikide keskmine. Kõige rohkem usaldavad inimesed üksteist Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. Eestlased on hakanud kaasinimesi rohkem usaldama, kuid võrreldes teiste Euroopa riikide elanikega oma isiklikest asjadest väga rääkida ei taha või vajavad lähedastes kontaktides suuremat usaldust.
Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus „Sotsiaaltrendid 6“ artiklis „Vaba aeg ja sotsiaalsed suhted elukvaliteedi näitajatena“ (ilmus 31.10.2013).
Jaanus Heinsar,
rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja asetäitja,
Statistikaamet
