Tavaliselt loodavad reisijad sellises olukorras reisikindlustusele, ent on hea teada, et lisaks pagasikindlustusele on reisijal ka seaduslikud õigused, mida kindlustuse olemasolu ei mõjuta.
Kust alustada?
Ükskõik milline ebameeldivus lennu lõppedes reisijat pagasiga seoses tabab, on esimeseks sammuks olukord lennujaama pagasiletis (märgistatud luggage claim, lost luggage, jms) fikseerida ehk koostada juhtunu kohta raport. Raporti (PIR – property irregularity report) koostamine annab reisijale õiguse esitada lennuvedajale kaebus koos hüvitise nõudega ning võimaldab kohe alustada kadunud kohvri otsinguid. Seega tasub see dokument kindlasti alles hoida.
Suuremat kahju aitab ära hoida ka teadlik kohvri pakkimine, mis eeldab omakorda lennuvedaja reeglitega tutvumist. Nimelt on lennufirmad nii äraantava kui pardale võetava pagasiga seoses kehtestanud väga konkreetsed reeglid.
Näiteks ei pruugi paljud reisijad teada, et äraantavasse pagasisse ei tohi veotingimuste kohaselt pakkida raha, päikeseprille, kaameraid, passe ega muid dokumente, võtmeid, väärtesemeid jms. Selliste asjade kompenseerimine pagasi kadumise või hilinemise korral on enamasti võimatu, seega tuleb need hoida käsipagasis.
Probleem number üks – pagas hilineb
Miks see pagas siis hilineb, kui reisija jõudis ju ometi õigeaegselt kohale? Peamine põhjus, miks pagas hilineb sihtpunkti, on liiga lühike aeg jätkulennule jõudmiseks. Reisija jõuab küll terminale või väravaid vahetada, kuid pagas ei pruugi ühelt lennult teisele jõuda. Teinekord mängib rolli ka reisija viimasel minutil lennule registreerimine.
Kui lennujaama töötajal või lennuvedaja esindajal õnnestub pagasi asukoht tuvastada, näiteks on see jäänud lähtekoha või ümberistumise lennujaama ning saabub järgmise lennuga, tuleb lihtsalt varuda veidi kannatust ning puudub vajadus kohvrisse jäänud esemete asendamiseks. Kui aga pagasi asukohta ei ole võimalik kohe kindlaks teha, tasub lennujaamas küsida teavet selle kohta, millised on lennufirma reeglid niisuguses olukorras toimimiseks. Näiteks kas vedaja pakub reisijale vautšerit teatud rahasummaga, mille eest saab osta endale esmatarbekaupu vms.
Kui pagasi hilinemine kestab niivõrd kaua, et reisijal on vaja osta rõivaid, jalatseid või muud hädavajalikku, võib reisija seda teha. Oluline on alles hoida kõik ostutšekid, et tehtud kulutusi tõendada.
Kindlasti tuleks käituda mõistlikult ja soetada vaid neid esemeid, mis on tõesti hädavajalikud. Kui suuri kulutusi tasub sellises olukorras teha, määratleb eelkõige Montreali konventsioon, mis on rahvusvaheline õigusakt ja kehtib ligikaudu sajas maailma riigis. Nimelt on konventsiooniga sätestatud lennuvedaja vastutuse ülempiir 1131 SDR’i, mis on rahvusvaheline valuutafondi arveldusühik ja vastab ligikaudu 1400 eurole. Valmis tuleb olla ka selleks, et kui reisija soovib hiljem antud kulutuste hüvitamist, võib lennufirma nõuda enda valdusesse ka ostetud asju.
Pagas ei ilmugi välja
Võib juhtuda, et lennufirmal ei õnnestugi reisija pagasit üles leida. Lennunduses võib pagasi lugeda kadunuks alates 21 päevast. Sellises olukorras on reisijal õigus nõuda pagasis olnud asjade hüvitamist.
Ka siinkohal tuleb arvestada sellega, et hüvitamisele kuuluv summa ei saa vastavalt Montreali konventsioonile olla suurem kui nimetatud 1131 SDR’i ehk ligikaudu 1400 eurot. Paljudel reisijatel võib pagasis olnud esemete väärtus seda summat ületada, kuid tavalise registreeritud pagasi puhul ei saa lennuvedajalt oodata suuremas summas kahjude hüvitamist. Suurema kahjusumma korral tasub täiendavaid hüvitamise võimalusi küsida reisikindlustuse olemasolu korral kindlustusfirmalt.
Lennufirmade veotingimused sisaldavad nõuet, et pagasi kadumisega tekkinud kahju tuleb reisijal ka tõendada ehk teisisõnu esitada lennuvedajale pagasis olnud asjade väärtuse tõendamiseks ostutšekid. Sageli võib olla küllaltki keeruline mitu aastat tagasi soetatud asjade kviitungeid leida, seega tasub lennuvedajaga läbi rääkida, millised on veel võimalused tekitatud kahju suuruse tõendamiseks. Samuti tasub lennufirmaga kokkulepe mittesaavutamisel pöörduda reisikindlustuse olemasolu korral kindlustusandja poole, sest kohvri kaotamisest tingitud kahju suuruse tõendamine võib kindlustusfirmade puhul olla paindlikum. Enamasti sisaldavad vedajate tingimused ka seda, et esemete väärtusest arvutatakse vastavalt nende vanusele maha teatud protsent ja väljamakstav summa ei vasta esemete soetamishinnale.
Mida teha, kui pagas on rikutud?
Võib juhtuda, et lennuvedaja valduses on reisija pagas saanud kahjustada, näiteks on pagasi lukk või sang katki, pagasist on välja kukkunud osa asju või on kohver muul viisil kahjustunud. Soovitav on enne kohvi parandamist või uue soetamist konsulteerida lennuvedajaga, sest osa lennufirmasid korraldab kohvri parandamise ise või pakub asenduskohvrit.
Ära maga maha olulisi tähtaegu
Pagasiga seotud kaebuse esitamisel tuleb tegutseda kiiresti. Pagasi hilinemisest tingitud kahjude hüvitamist saab lennuvedajalt nõuda 21 päeva jooksul alates pagasi kättesaamisest. Kui vedaja tunnistab pagasi kadunuks, tuleb reisijal kahjunõudeavaldus esitada samuti 21 päeva jooksul. Rikutud pagasi puhul on tarbijal õigus vedajale esitada kaebus koos kahjunõudega vaid 7 päeva jooksul. Esitatud kaebusest tuleb alles hoida koopia (saadetud e-kiri) või teha kuvatõmmis, et selle sisu ja saatmise aega vajadusel tõendada.
Kui tarbijat ei rahulda lennuvedajalt saadud vastus, saab abi küsida tarbijakaitseametist, seda ka piiriüleste vaidluste puhul ehk kui pagasiga seotud vaidlus on tekkinud teises riigis registreeritud lennuvedajaga. Piiriüleste kaebuste menetlemiseks on tarbijakaitseametis spetsiaalne osakond – EL-i tarbija nõustamiskeskus, kelle abi ja teenustega saab tutvuda kodulehel www.ecc.ee.
Kristina Tammaru, EL-i tarbija nõustamiskeskuse juhataja, tarbijakaitseamet
