EELK vaimulikud Enn Auksmann, Illimar Toomet ja Veiko Vihuri peavad metropoliit Eugenile tehtud etteheiteid meelevaldseiks ja üksnes poliitiliselt motiveerituteks. „Eestil ei ole põhiseadusest tulenevalt pädevust kirjutada kirikujuhtidele ette, milliseid poliitilisi või ühiskondlikke seisukohti nad peavad avaldama või, kui ei ole tegemist seaduses selgesti keelatud üleskutsetega, ei tohi avaldada,” leiavad vaimulikud.
Nad lisasid, et igaühel on põhiseaduslik õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ja mitte kedagi ei tohi sundida neid muutma. „Teadaolevalt ei süüdistata metropoliit Eugenit mitte üheski õigusrikkumises, vaid valitsuse poliitiliste seisukohtade ebapiisavas omaksvõtus ja väljendamises,” märkisid vaimulikud.
Niisamuti ei ole vaimulike hinnangul Eestil vähimatki kompetentsi sekkuda kirikutevaheliste suhete korraldamisse, mis kuuluvad kanoonilise õiguse valdkonda. „Põhiseaduslik põhimõteriigi kirikut ei ole kohustab riiki suhtuma kõikidesse kirikutesse ja teistesse usulistesse ühendustesse muuhulgas ka poliitilises mõttes neutraalselt. Metropoliit Eugeni suhtes tehtud otsus jätab paraku mulje meelsuskontrolli rakendamise taotlusest, mis on vastuolus Eesti põhiseaduses ja inimõiguste ülddeklaratsioonis sisalduvate põhimõtetega, samuti õigusriigi olemusega, mille kohaselt kedagi ei tohi käsitleda milleski süüdi olevana ilma vastava kohtuotsuseta,” toonitasid vaimulikud.
Nad heidavad siseminister Lauri Läänemetsale ette, et ta on kirjutanud ühele Eesti seaduste alusel tegutsevale kirikule ette, et peab valima uue, poliitilisele võimule sobivate vaadetega juhi ning sellega sekkub Läänemets intensiivselt kiriku siseasjadesse.
Selline käitumine on omane autoritaarsetele režiimidele. Eesti ajaloost võime tõmmata paralleeli 1939. aastaga, mil Konstantin Pätsi autoritaarne režiim sundis Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut valima uut piiskoppi, sest senine oli langenud ebasoosingusse ja valitsus peatas nii tema kui ka kiriku juhtorganite tegevuse,
meenutasid vaimulikud.
Nende hinnangul ei kuulu sellised maneerid liberaalse demokraatia ja õigusriigi komberuumi. „Oleme sügavalt häiritud väljavaatest, et Eesti riik hakkab edaspidi kirikutelt ja kogudustelt nõudma poliitilist lojaalsust ja truualamlikkust parasjagu võimul oleva valitsuse aadete ja vaadete suhtes,” märkisid vaimulikud. Nad leiavad, et metropoliit Eugeni elamisloa tühistamise otsus tuleb ümber vaadata.
Politsei- ja piirivalveamet teatas 18. jaanuaril, et ei pikenda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi metropoliit Eugeni elamisluba ja ta peab Eestist lahkuma 6. veebruariks. Seda otsust põhjendati avalikkusele asjaoluga, et metropoliit Eugeni ei ole oma käitumist muutnud, mistõttu olevat tema tegevus riigile julgeolekuohuks.
„Riik otsustas elamisloa pikendamisest keelduda, kuna Reshetnikov toetab oma avalikus tegevuses ja sõnavõttudes agressorit ning ta pole vaatamata varasematele hoiatustele oma käitumist muutnud,“ selgitas Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru.
