„Avatud ühiskondades, kus sõnavabaduse printsiip on oluline põhimõte, on tähtis tajuda, mis oht see on ning kuidas seda tegevust tuvastada ja tõrjuda,“ ütles Mihkelson, kelle sõnul on teabepesu eesmärk avatud ühiskondade lõhkumine.
Raporti koostanud väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saame riiklikult organiseeritud kampaaniate vastu paremaid tulemusi saavutada lääneriikide tihedas koostöös. „Infopesu pole rahapesust ohutum,“ ütles aseesimees. „Infovahetus tuleb muuta püsivaks, vahetada parimaid praktikaid ja tuleb pürgida ühtlustatud standardite poole regulatsioonides, sealhulgas sotsiaalmeedia gigantide reguleerimisel.“
Pentus-Rosimannuse sõnul peaks iga inimene alustama elementaarsete digihügieeni normide järgimisega ja rakendama iga kahtlaselt emotsionaalse info puhul külma kriitilist meelt nii selle sisu kui eelkõige allikate kohta.
Komisjoni liikme Henn Põlluaasa sõnul muutub inimestega manipuleerimine üha lihtsamaks, kui inimesed ei õpi õiget informatsiooni libainformatsioonist eristama.
Komisjooni liikme Barbi Pilvre sõnul on komisjoni raport esimene samm väga olulises protsessis ja avaldas lootust, et kevadel valitav parlament jätkab selle teema käsitlemist.
Raporti üks soovitus puudutab meedia ja sealhulgas sotsiaalmeedia eneseregulatsiooni. Samuti on soovituste hulgas püsiva valitsusüksuse määramine organiseeritud teabepesu tuvastamiseks ning sellega igapäevaseks võitluseks.
Seaduste muutmist puudutavad ettepanekud hõlmavad reklaamiseaduse täiendusi, mis seaks sotsiaalmeedia kanalites reklaami tellijate ja finantseerijate selge esitamise nõude. Veel on raportis ettepanek rahvusvahelises koostöös seadusandliku raamistiku loomine.
