Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et ei pea põhjendatuks klassi- või rühmapõhiste erandite tegemist ainuüksi seetõttu, et seal õpib hariduslike erivajadustega lapsi.
„Kehtiv kord juba annab võimaluse korraldada hariduslike erivajadustega õpilaste õpet nende võimetest lähtudes. Pole õige väita, et on olemas lapsi, kes ei ole suutelised üldse eestikeelsele õppele üle minema. Spetsiifiliste erivajadustega laste puhul lähenetaksegi lastele individuaalselt, mitte klassipõhiselt,“ ütles Kallas.
Toimetuleku- ja hooldusõppel olevate intellektipuudega õpilastele võimaldab seadus koolil valida õppekeele.
Narva linn taotles valitsuselt järgmiseks õppeaastaks luba osaliselt, see tähendab 40 protsendi ulatuses venekeelseks õppeks osadele klassidele Keeltelütseumis, Kreenholmi koolis, Pähklimäe koolis, Kesklinna koolis ja Paju Koolis ning osadele rühmadele lasteaedades Pingviin, Kirsike ja Põngerjas. Erandit taotleti neile klassidele ja rühmadele, kus õpivad peamiselt tõhustatud ja erituge saavad lapsed.
Narva linna taotlusele andis hinnangu ka eestikeelsele õppele ülemineku raames moodustatud valitsuskomisjon. Komisjon leidis, et kaalukaid põhjusi erandite lubamiseks ei ole ning õpilase huvidega ei ole kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine, lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Seadus ütleb, et valitsus võib kaalukatel põhjustel anda loa muukeelseks õppe- ja kasvatustegevuseks.
