Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5-le, mis lisab pensionile veel 3,5 eurot iga lapse kohta ühele vanemale, teatas sotsiaalministeerium.
Ühtlasi tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni. Kokku kulub pensionitõusuks järgmisel aastal 49,4 miljonit eurot.
Pensionilisa suurendamine annab täiendava sissetuleku pensionäridele, kes on kasvatanud üht või enamat last vähemalt kaheksa aastat ja kelle laps sündis enne 2013. aastat. Eestis on ühtekokku 429 000 last, kelle kasvatamise eest makstakse pensionilisa ligikaudu 203 000 pensionärile keskmiselt kahe lapse eest.
Kui praegu saab kaht last kasvatanud keskmise staažiga pensionär pensionit 528 eurot ja pensionilisasid pea 43 eurot ehk kokku 571 eurot, siis alates järgmise aasta esimesest aprillist on tema pensionisissetulek 594 eurot ehk 23 euro võrra suurem.
Pensionilisa antakse korraga ühele vanemale või jagatakse see vanemate kokkuleppel vanemate vahel pooleks.
Rahvapension tagab vanaduses sissetuleku inimestele, kellel ei ole täidetud vanaduspensioni saamiseks ettenähtud staažinõue ja kes on vahetult enne pensioni taotlemist elanud vähemalt viis aastat Eestis. Selliseid pensionisaajaid on Eestis ligi 3000.
2020. aastal on elatusmiinimum 221,36 eurot.
Eesti 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel olnud Euroopa Liidus kõige kõrgem. Eurostati andmetel elas 2018. aastal suhtelises vaesuses 46,3 protsenti Eesti vanemaealistest.
Samas on Eesti riigi kulutused vanaduspensionidele ühed väiksemad Euroopas. 2019. aastal moodustas keskmine vanaduspension Eestis keskmisest netokuupalgast ligikaudu 42 protsenti, mis on väikseim näitaja Euroopa Liidus.
