"Tulenevalt vajadusest arendada Eestis uusi kaitsevõimeid, on vaja laiendada ning kaasajastada ka ajateenijatele antavat väljaõpet. Praegune ajateenistuse kestuse määratlemine erialade lõikes ei vasta enam tänastele väljaõppe ja teenistuse korraldamise vajadustele," ütles Pevkur.
Tavapäraseks ajateenistuse kestuseks jääb endiselt 8 kuud, välja arvatud erialadel, mis eeldavad mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat. Siis on ajateenistuse pikkuseks 11 kuud.
Veidi pikem, see tähendab, 11- kuni 12-kuuline ajateenistus nähakse ette neile ajateenijatele, kes lisaks mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat eeldava eriala omandamisele määratakse ajateenistuse jooksul alalises valmiduses oleva üksuse sõjaaja ametikohale,
selgitas Pevkur.
Ajateenistuse pikkust saab määratud erialadel sätestada kaitseväe juhataja vastavalt väljaõppe ja valmiduse korraldamisele.
"Tulenevalt julgeolekuolukorrast ja Eesti riigikaitselistest vajadustest on Eesti hankinud või hankimas relvasüsteeme, mille lahinguvalmidus peab olema samal tasemel elukutseliste kaitseväelastega komplekteeritud üksustega. Nagu erioperatsioonide väejuhatus või Scoutspataljon," ütles kaitseväejuhataja kindral Martin Herem.
"Uuteks relvasüsteemideks on näiteks keskmaa õhutõrje või laevatõrje raketid. Nende üksuste komplekteerimine täielikult tegevväelastega on väga suur väljakutse eelkõige vastava hulga inimeste leidmise seisukohalt. Kuna me aga komplekteerime neid üksuseid osaliselt nii kui nii ajateenistuses väljaõpetatavate reservväelastega, siis on mõistlik teatud mahtu üksustest hoida lahinguvalmis ajateenijate baasil. Selleks et lahinguvalmidus oleks tagatud aastaringselt, on meil vaja kuni 12 kuulist ajateenistust. Võttes kutsealuseid ajateenistusse kaks korda aastas, on meil pidevalt üks osa lahinguvalmiduses ja teine osa väljaõppes," selgitas kindral.
Eelnõuga loobutakse konkreetsete erialade loetelust, mille väljaõpe vajab 11-kuulist ajateenistust ja selle asemel kehtestatakse üldine põhimõte 11-kuulisele väljaõppele. Selle tulemusena paraneb üksuste lahinguvalmidus ning kuni 12-kuuline ajateenistus võimaldab hoida kriitilisi sõjalisi võimekusi alalises valmiduses.
Kutsealused määratakse teenistusse konkreetse üksuse juurde, mis tähendab, et kutsealused saavad enne ajateenistusse asumist teada, kas nad kutsutakse ajateenistusse 8, 11 või 12 kuuks.
Pikem ajateenistus mõjutab neid kutsealuseid, kes ei ole veel ajateenistuse kutset kätte saanud ning kes määratakse pikemat teenistust eeldavale erialale. Otsus ei mõjuta täna teenistuses olevaid ajateenijaid ja neid kutsealuseid, kellele on ajateenistuse kutse väljastatud.
Kutsealuste ajateenistusse kutsumise mahtu muudatusega ette ei nähta, see jääb 4000 kutsealuse tasemele.
