Kui tänavu kutsutakse ajateenistusse 3500 noort, siis kehtiva riigikaitse arengukava kohaselt peab ajateenistusse kutsutute arv lähiaastatel kasvama 500 võrra. Ajateenijate arvu suurendamise eesmärgiks on sõjaliste võimete arendamiseks vajalikus mahus reservüksuste ettevalmistamine ning aastakäigust vähemalt poolte noormeeste teenistusse kutsumine.
„Eestil on reservarmee ja praegu Ukrainas käivas sõjas näeme, kui tähtis on väljaõppe saanud üksuste ja reservide olemasolu. Hiljutine lisaõppekogunemine Okas näitas, et meie senine reservsüsteem, mida oleme arendanud pea 30 aastat, toimib. On oluline, et jätkaksime selle arendamist ning kasvaks ka väljaõppe saanud üksuste maht,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Aastal 2024 on kavas võtta ajateenistusse vähemalt 3800 noort ning seda arvu võib ületada viie protsendi võrra. Ülejärgmisel aastal võetakse määruse järgi 1. jalaväebrigaadi 1778 noort, 2. jalaväebrigaadi 778, mereväkke 238, küberväejuhatusse 381, sõjaväepolitseisse 300, toetuse väejuhatusse 295 ja erioperatsioonide väejuhatusse 30 noort.
2025. aasta arv kehtestatakse järgmisel aastal.
2026. aastal võetakse teenistusse kokku 4000 noort, vastavalt 1. jalaväebrigaadi 1870 noort, 2. jalaväebrigaadi 820, mereväkke 249, küberväejuhatusse 401, sõjaväepolitseisse 316, toetuse väejuhatusse 312 ja erioperatsioonide väejuhatusse 32 noort.
Ajateenistusse võetakse kolm korda aastas ning teenistus kestab 11 või kaheksa kuud. Ajateenistuse võetavate kutsealuste arvu kehtestab kaitseminister ja see ei eelda valitsuse ega riigikogu otsust.
