Eelnõuga eelkõige täpsustatakse nõudeid, mis tugevdavad panku nii tava kui kriisiolukorras hakkamasaamisel ja annavad finantsinspektsioonile täiendavad õigused kriisilahendamiseks. Samuti ajakohastatakse pankade juhtimise ja muu tegevusega seotud nõudeid.
Muudatused põhinevad Euroopa Liidu (EL) direktiividel, mis tuli Eesti õigusesse üle võtta 2020. aasta 28. detsembriks.
Põhilisemad muudatused on pangajuhtide tegevusnõuete ja tasustamise nõuete leevendamine – selle hulka kuulub eelkõige pangajuhtidele kohalduvate paralleelsete ametikohtade piirangu kaotamine ja tasustamise nõuete lihtsustamine. Muudatus annab juhtidele võimaluse näiteks osaleda patroonina mittetulunduslikel üritustel või teha akadeemilist tööd.
Eelnõu järgi ajakohastatakse muu hulgas kriisilahenduse miinimumnõude arvutamise aluseid. Suurim muudatus seisneb selles, et kui kehtivate nõuete kohaselt määratletakse panga omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue protsendina kogukohustustest, siis eelnõu kohaselt arvutatakse see välja koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast.
Eelnõuga on täpsustatud ka kriisilahendusasutuse ehk finantsinspektsiooni pädevusi. Eelkõige täpsustatakse võimalusi peatada panga poolt lepinguliste kohustuste täitmine, et tagada asjakohaste kriisilahendusotsuste tegemine. Muudatusega nähakse ette õigus peatada maksed juhul, kui seda on vaja ühe või mitme kriisilahenduse meetme tulemuslikuks kohaldamiseks.
Võetakse üle direktiivis juba varasemalt kehtinud valik senise viie miljoni algkapitali asemel võimalus panka asutada ka 1 miljon euro suuruse algkapitaliga. Mõned riigid on seda erandit kasutanud, näiteks Leedu, Eesti aga seni mitte. See võib parandada konkurentsiolukorda pangandusturul. Siiski tuleb arvestada, et väikesed pangad ei või osutada investeerimisteenuseid.
Riigikontrollile antakse eelnõuga õigus finantsinspektsiooni üle järelevalvet teostada täpsustades ka kasutatavate andmete salastatuse nõudeid.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.
