Mullu 31. mail jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2023/1114 ehk MiCA määrus, mis kehtestab turuosalistele liiduülesed reeglid krüptovaraturul tegutsemiseks. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõikides liikmesriikides. Uue seadusega tagatakse nimetatud määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine.

MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus.

MiCA määrus reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist, huvide konflikti juhtimist jne. Kuigi krüptovaraturu osalistele kohaldub suures osas MiCA määrus, hõlmab uus seadus sätteid, mis aitavad tagada nii MiCA määruse rakendamise kui ka kehtestab riigisisesed ühinguõiguse nõuded, mida EL-i õigus ei reguleeri, sealhulgas seoses ettevõtjate ümberkujundamise ja ühinemisega, lõpetamise ja pankrotiga.

Samuti ei reguleeri MiCA määrus krüptovaraturu osalise tegutsemist kolmandas riigis. Uues seaduses on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve teostamiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seaduses ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi järelevalve ühtsuse kõikide järelevalvesubjektide suhtes.

Eelnõu kohaselt viiakse finantsinspektsiooni järelevalve alla nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni emitendid kui ka muu krüptovara emitendid ehk krüptovaraturu osalised.

Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks. Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning krüptovara alaliigid.

Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks ning nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkumisele on kehtestatud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses, sealjuures peavad hetkel virtuaalvääringu teenuse pakkujad taotlema Eestis tegutsemiseks tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt (RAB). Hetkeseisuga on selliseid teenusepakkujaid 51.

Alates 2025. aastast ei saa virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks enam RABilt tegevusluba taotleda, küll aga saavad senised teenusepakkujad tegutseda vana loa alusel 2026. aasta 1. jaanuarini. Edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.

Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid. Tegutsevate ettevõtjate puhul võib osutuda vajalikuks täiendava tööjõu ja kapitali kaasamine, et viia oma tegevus kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Uutele tulijatele on mõju suurem. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.

Lisas tagatakse seadusega krüptovaraturu osalistele kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2022/2554 ehk digitaalsete tegevuskerksuse nõuete rakendamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 rakendamine, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastavat teavet.

Tehakse ka selliseid muudatusi, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Nimelt kui ettevõtted soovivad täna kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui viis miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi saab aktsia- ja võlakirjaemissioone teha vähem koormaval kujul – alla kaheksa miljoni euroste emisioonide puhul tuleb koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.

Seadus jõustub üldises korras. Seadusega seonduvad muudatused jõustuvad etapiviisiliselt tagades turuosalistele piisava aja eeltöödeks ja normidega tutvumiseks. Esimesed muudatused jõustuvad 2024. aasta suvel ning viimased 2026. aasta jaanuaris.