Kava kohaselt makstakse töötuskindlustushüvitist pikemalt, kui olukord tööturul on halb ja töötute arv kasvab, ning lühemalt, kui töötute arv väike. See tagab inimestele keerulisemas majandus- ja tööturuolukorras pikema sotsiaalse kaitse ja toetab samas soodsamas olukorras kiiremat tööturule naasmist. 

„Mul on hea meel, et koostöös sotsiaalpartnerite ja majandusekspertidega oleme välja töötanud tingimused, mis lubavad automaatselt muuta töötuskindlustushüvitiste maksmise kestust,“ ütles tervise ja tööminister Tanel Kiik.

Tema sõnul vajavad inimesed suuremat kaitset ja töötuskindlustushüvitise maksmise periood peaks olema pikem majanduslanguse ajal, kui vabu töökohti on vähem ja töö leidmine oluliselt keerukam.

Kui aga vabade töökohtade arv ületab tööjõupakkumist ja töö leidmine on lihtsam, võib hüvitise maksmise periood olla lühem, pakkudes siiski piisavat kaitset ja sissetulekut tööotsingute ajaks. Nii eelmise suurema majanduskriisi ajal kui COVID-19 kriisi tipphetkel oli näha, et töötuks jäänud inimestel oli kriisist tulenevate piirangute ja negatiivsete mõjude tõttu keeruline uut tööd leida. Seetõttu on oluline rasketel aegadel meie inimesi senisest paremini toetada,

ütles Kiik. 

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on ametiühingud taotlenud kriisi ajal pikemat töötushüvitist juba 2015. aastast, kuna kriiside ajal on inimestel raskem tööd leida. „Suure finantskriisi ajal kaotas Eesti tööturg 100 000 inimest ja selle kordumist tulevikus tuleb vältida, seetõttu tunnustame Tanel Kiige tutvustatud põhimõtteid.“

„Tööandjad soovivad, et töötukassa vahendid oleksid võimalikult tõhusalt ja targalt kasutatud. Uus mudel on majandustsüklitega tugevamalt seotult, mis annab lootust, et süsteem muutub nutikamaks,“ ütles Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.

Enne töötuskindlustushüvitise maksmise lõppu hinnatakse, milline on olukord majanduses. Kui olukord on halb, siis kindlustatu töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneb.

Töötuskindlustushüvitiste kestus pikeneb 60 kalendripäeva, kui registreeritud töötuid on vähemalt 20 protsenti rohkem kui viimase kolme aasta jooksul keskmiselt.

Töötuskindlustushüvitiste kestus lüheneb, kui registreeritud töötuid on vähemalt 20 protsenti vähem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt ja vähem kui viimase kolme aasta jooksul keskmiselt.

Praegu sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise periood nii majanduslanguse kui ka majanduskasvu ajal üksnes inimese töötamise ajast, mistõttu ei pruugi see olla vastavuses samal ajal majanduses toimuvate muutustega. Ka Euroopa Komisjon soovitab riikidel muuta töötuskindlustushüvitisi majandustsüklile vastavaks. Kui paljudes riikides on see seotud poliitilise otsusega, siis Eestis on plaan muuta protsess automaatseks selgete kriteeriumite määramisega.

Kava kohaselt peaks muudatus jõustuma 30. juuniks 2023.