Seaduse vastu võtmise poolt hääletas 75 riigikogu liiget, üks riigikogu liige jäi erapooletuks.
Seaduse jõustumisel peavad inkassofirmad hakkama taotlema finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet. Lisaks annab seadus inspektsioonile ka erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni. Maksimaalsed karistused eraisikule on 100 000 eurot ja juriidilise isikule üks miljon eurot.
Seaduse kohaselt on inkassofirma minimaalne kapitalinõue 25 000 eurot. Ühtlasi sätestatakse reeglid, kuidas krediidiinkasso peab võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse krediidiinkassode juhtidele ja omanikele ette usaldusväärsuse nõuded, sealhulgas kehtestatakse nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla varem liigkasuvõtmisega tegelenud inimene.
Seaduse reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Eelduste kohaselt hakkab seadus kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust, hinnanguliselt seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.
