Eelnõu eesmärk on välistada lastele ohtu kujutavate inimeste töötamine lastekaitsetöötaja või lastega töötava isikuna, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
"Soovime kaitsta lapsi keskkonnas, kus nad igapäevaselt viibivad – olgu selleks näiteks lasteaed, kool või huviring. Lastega ei tohi töötada inimesed, keda on karistatud teatud kuritegude nagu näiteks seksuaalkuritegude ja vägivalla kasutamise eest,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. "Juba kehtivas seaduses on keeld teatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud inimestel lastega töötada, kuid praeguse eelnõuga laienevad võimalused seda keeldu kontrollida.“
Kui varem sai lastega töötavate inimeste tausta riigilõivuvabalt kontrollida vaid lasteasutus, siis eelnõu jõustumisel laieneb see õigus ka õigustatud huvi korral lapse seaduslikule esindajale. Päringuid saab tulevikus teha avaliku e-toimiku kaudu isikukoodi alusel. Päringute tegemisest jääb maha jälg ja iga inimene saab teha karistusregistrile päringu ning küsida, kes tema kohta lastega töötamise piirangu väljaselgitamiseks päringu teinud on.
Lastega töötamise lubatavuse kontrolli tuleb teha lisaks inimese töölevõtmisel edaspidi iga kuue kuu tagant. Selle kohustuse mittetäitmise eest suurendatakse juriidilisele isikule ette nähtud väärteotrahvi maksimaalselt määra kuni 32 000 euroni.
Kui varem oli mitmeti tõlgendatav, kui sageli peab tööandja enda töötajate tausta kontrollima, siis eelnõuga muutub see üheselt selgeks,
rõhutas justiitsminister.
Eelnõuga ajakohastatakse ka süütegude loetelu, mille eest karistatud inimeste nimesid ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärkidega ja samuti nende süütegude loetelu, mille eest karistatud isikutel on keelatud töötada lastega. Näiteks ei ole tulevikus lubatud lastega töötada ka inimestel, keda on karistatud ahistava jälitamise eest, röövimise, väljapressimise ja mitmete muude kuritegude eest.
