Juhul, kui nägemishäire on tuvastanud silmaarst või optometrist, on tööandjal samuti kohustus hüvitada prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus.
Töötaja tervisekontrollid toimuvad vähemalt iga kolme aasta tagant. Silmanägemine võib aga kuvariga töötamise tõttu muutuda ka kahe tervisekontrolli vahel nii ulatuslikul määral, et töötaja võib vajada kas uusi prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid.
Kui varem hüvitati prillide maksumus vaid nägemisteravuse vähenemise korral, siis eelnõu kohaselt saaksid edaspidi hüvitist töötajad sõltumata sellest, milline nägemishäire töötajal esineb ning sellest, milline tervishoiuteenuse osutaja, kas töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist, on töötaja nägemisteravust kontrollinud ja vastava otsuse väljastanud,
ütles sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Sepa.
Seega on määruse eelnõus on pandud tööandjale kohustus aktsepteerida lisaks töötervishoiuarsti poolt väljastatud tervisekontrolli otsusele ka optometristi ja silmaarsti poolt välja antud nägemisteravust tõendavat dokumenti selle kohta, et töötaja vajab kuvariga tööks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid.
Eelnõu kohaselt on edaspidi prille või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine tööandjale ka tulu- ja sotsiaalmaksu vaba juhul, kui nägemisteravuse muutuse on kinnitanud töötervishoiu arsti asemel ka silmaarst või optometrist. Lisaks muutub töötajatele prillide või muud nägemist korrigeerivate abivahendite soetamise võimalus paindlikumaks, kuna edaspidi saab tööandja saata töötaja, kes on teavitanud tööandjat nägemisteravuse muutumisest, kohe silmaarsti või optometristi juurde silmade ja nägemise kontrolli. Sellega paraneb töötervishoid töökohtadel ning tööandja hoiab kokku töötervishoiuarsti kontrolliga seotud kulusid, kuna ei pea enam ainult silmade ja nägemise kontrolli pärast töötajat töötervishoiuarsti juurde saatma, et saada maksusoodustust.
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015.a) andmetel puutub 46,5 protsenti töötajatest töötamisel vähemalt veerandi tööajast kokku kuvariga.
