Balti finantsjuhtidest vastas 15%, et ärikeskkond on järgmise kuue kuu jooksul ebasoodne või väga ebasoodne ja 44% on neutraalsel positsioonil, selgub uuringust.
Arvamuste muutumist selgitab pank geopoliitilise olukorra halvenemisega ja Ukraina olukorraga, mis on võtnud ootamatu trajektoori. Ukraina konflikt on eskaleerunud ja raputanud tervet Ida-Euroopa regiooni. Eesti finantsjuhid on kõige skeptilisemad – ainult 23% ootab, et ärikeskkond on soodne, samas arvab 18%, et keskkond kujuneb kas ebasoodsaks või väga ebasoodsaks.
Lätis on optimistide osakaal langenud 14% võrra – 59%-lt märtsis 45%-le septembris. Leedu ettevõtjad on kõige optimistlikumad – 53% usuvad, et äritingimused on soodsad. Nende arvamus võib olla seotud positiivsete suundumustega kodumaises nõudluses. Samas on ka Leedus kasvanud tuleviku pärast muretsevate ettevõtjate osakaal 3%-lt 14%-le.
Üle poole ehk 56% suurte Balti ettevõtete finantsjuhtidest on väljendanud oma peamise murena nõudluse vähenemist. Selles küsimuses on ärevus kasvanud kõigis kolmes Balti riigis. Oskustööliste saadavuse üle on hakatud rohkem muretsema Leedus ja Eestis, mis viitab pikaajalistele probleemidele ja immigratsiooni negatiivsetele tagajärgedele. Lätis on see mure oma päevakajalisuse teatud määral kaotanud. Kõigis kolmes Balti riigis on mure tööjõukulude üle langenud. See näitab, et ettevõtjad on oma töötajate lojaalsuses kindlamaks muutunud.
Võrreldes eelmise uuringuga on kahanenud ka mure finantseerimise kättesaadavuse ja intressimäärade üle. Septembris mainis ainult 12% finantsjuhte Balti riikides, et finantseerimise kättesaadavus on probleem, võrreldes märtsi 18%-ga, ja ainult 5% muretses intressimäärade pärast, võrreldes märtsi 14%-ga.
Venemaa ja lääneriikide koostöö häired ning usalduse kadumine on samuti ettevõtjate tähelepanu keskmes. 44% Balti riikide finantsjuhtidest on veendunud, et need protsessid mõjutavad nende ettevõtteid negatiivselt ja 12% ütlesid, et konflikti eskaleerumisel on olnud väga negatiivne mõju.
Läti, Leedu ja Eesti finantsjuhtide arvamused on selles küsimuses sarnased. 55% Leedu, 50% Läti ja 60% Eesti suurettevõtete finantsjuhtidest arvavad, et Venemaa ja lääneriikide vastasseis on nende ettevõttele halvasti mõjunud.
Esimene uuring Balti finantsjuhtide seas viidi läbi käesoleva aasta märtsis. Teine uuring viidi läbi septembris, et välja selgitada nende arvamuse muutumine. Tulemused näitavad, kas finantsjuhid ootavad, et järgmised kuus kuud toovad häid või halbu uudiseid ettevõtetele, teevad kindlaks peamised mured ja väljakutsed, osutavad, kas ettevõtted plaanivad laiendada või vähendada oma töötajate arvu ja aitavad ühtlasi heita pilku muudele teemadele. Uuringus osales umbes 150 suurimat ettevõtet Lätist, Leedust ja Eestist, mille käive ületab 20 miljonit eurot.
