Põhimõtete eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja minimeerida haiglase mängusõltuvuse või liigse hasartmängimise negatiivseid majanduslikke tagajärgi.

Komisjoni soovituste kohaselt tuleks hasartmängusaitidel esitada piisavalt teavet hasartmängudega seotud ohtude kohta ning reklaamile ja sponsorlusele tuleks läheneda vastutustundlikult. Liikmesriigid peaksid tagama, et alaealised ei saaks internetis hasartmänge mängida ning et nende kokkupuude hasartmängude reklaamiga oleks minimaalne.

Komisjon soovitab pakkuda mängijatele tuge, et hoida ära hasartmänguga kaasnevad probleemid. Näiteks võiks pakkuda võimalusi registreerimise käigus piirata mängus kulutatavat summat, saada mängimise ajal teateid võitude ja kaotuste kohta ning teha mängimises pause. Tuge peaks pakkuma ka juhul, kui hasartmängusõltuvus on juba tekkinud.

„Me peame kaitsma kõiki kodanikke, eelkõige lapsi, hasartmängudega seostatavate ohtude eest. Ja nüüd ootame me, et liikmesriigid, aga ka
interneti hasartmänguteenuste pakkujad kogu ELis jagaksid meie püüdlusi tagada tarbijakaitse kõrge tase selles kasvavas digitaalsektoris,” ütles siseturu ja teenuste volinik ning komisjoni asepresident Michel Barnier.

Internetitehnoloogia ning mobiil- ja nutitelefonide, tahvelarvutite ja digitaaltelevisiooni kiire areng Euroopas käib käsikäes interneti hasartmänguteenuste pakkumise ja kasutamise kasvuga. ELi interneti hasartmänguturg oma pea 7 miljoni tarbijaga moodustab 45% kogu asjaomasest maailmaturust. Enamiku internetis hasartmänge mängivate ELi kodanike jaoks on see meelelahutuslik tegevus, kuid hasartmänguga kaasneb rida ohte.Hinnanguliselt kannatab 0,1–0,8% täiskasvanud elanikkonnast hasartmängusõltuvuse all ning lisaks esineb 0,1–2,2% puhul potentsiaalselt problemaatilise hasartmängusõltuvuse tundemärke.

Soovitusele lisatud mõjuhinnang, interneti hasartmängimist käsitlev käitumisuuring ning asjakohased tarbijakaitsemeetmed on kättesaadavad
komisjoni veebisaidil.