Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles BNS-ile Soome tööturu seadusemuudatusi kommenteerides, et tegu ühega paljudest sammudest, mida on tarvis ja plaanitud teha, et parandada Soome konkurentsivõimet ja riigirahandust. "Ainuüksi sellest kindlasti ei piisa," sõnas Mertsina. "Soome majandus on väga halvas seisus ja vajab kiireid muudatusi."
"Tootlikkuse kasv on aeglane, kohati isegi languses olnud. Tööjõu ühikukulude kasv on küll tasapisi aeglustunud, kuid nende kiire kasv varasematel aastatel on Soome konkurentsivõimele tõsise karuteene teinud," märkis ökonomist.
Soome suuruselt kolmanda kaubanduspartneri Venemaa nõudlus on samuti suureks piduriks majanduskasvule, lisas Mertsina. "Kuna tööjõud on jätkuvalt kallis, ei kiirusta ettevõtted uute töötajate juurdepalkamisega. Isegi kui välisnõudlus ja ettevõtete käibed hakkaksid tasapisi paranema, võidakse eelistada pigem investeerimist tehnoloogiasse. Seetõttu jääb kõrge töötuse määr suhteliselt kõrgeks," märkis ökonomist.
Mertsina sõnul vaevab Soomet paljudest teistest riikidest rohkem ka ühiskonna vananemine, mis seab suurema surve riigirahandusele. "Kokkuvõttes on Soomes terve komplekt üksteisega seotud probleeme, mis pidurdavad majanduskasvu," märkis ta.
Mertsina rääkis veel, et koos muudatustega tööturul kavatseb Soome uus valitsus reformida tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi, elamumajandust, muuta kohalike omavalitsuste kohustusi ja vähendada nende kulusid, reformida keskvalitsust, uuendada maksusüsteemi maksukoormust tõstmata. Samuti on kavas tegeleda tõsisemalt haridus-, biomajanduse ja digitaliseerimise teemadega.
"Soome valitsuse hinnangul on kogu nende reformikava maksumus 1,6 miljardit eurot. Kuna riigieelarve defitsiit on paisunud suuremaks, kui Maastrichtis kokkulepitud kolme protsendi piir, samuti on riigivõlg suurenemas, tuli valitsusel otsida võimalusi ühest küljest küll kokkuhoiuks, teisest küljest aga viia ellu muudatusi, mis parandaksid Soome konkurentsivõimet ja pikas vaates aitaksid kaasa majanduskasvule," rääkis ta.
Mertsina sõnul tuleks ka arvestada, et Soomes üritavad nii ametiühingud, tööandjad kui ka valitsus oma rolli võimalikult hästi teostada, mis sageli tõmbab neid erinevatesse suundadesse. "See on raskendanud ja raskendab tõenäoliselt ka edaspidi valitsuse väljakäidud reformide elluviimist," ütles Mertsina.
"Näiteks peab Soome ametiühingute liider uusi tööturu reegleid lausa rünnakuks Soome mudeli vastu, mis võivat rahustusi kaasa tuua. Juhiks aga tähelepanu, et ka praeguse valitsuse eesmärgiks on koos reformidega mitte ainult säilitada, vaid isegi päästa Soome heaoluühiskonda," sõnas ökonomist. "Ühest küljest võiks seda võtta justkui vaid poliitilist retoorikat ja oma valijaskonna rahustamist, samuti on näha ka valitsuse reformitahet. Teisest küljest ei ole ma aga päris kindel, kas Soome erinevad huvigrupid on ikka piisavalt ühel meelel, et reforme teostada. Ühesõnaga, kerge ei saa ilmselt valitsusel olema oma eesmärkide elluviimisel."
Soome valitsus otsustas kolmapäeval saata parlamenti seadusemuudatuste paketi, millega kärbitakse töötajate puhkust ja lisatasusid. Valitsus tahab 2021. aastaks lõpetada defitsiidis elamise ja tõsta tööga hõivatute määra 72 protsendini. Soome loodab paketi abil kokku hoida üle miljardi euro avaliku sektori kuludest.
