See teeb viie aasta jooksul pisut üle kahe miljardi krooni aastas.
Valitsus oli algul pakkunud kaitsekulutuste suurendamist kuue miljardi krooni võrra, moderaadid soovisid 10 miljardit ja vahepeal tõusis parempoolsete erakondade nõue isegi 13,7 miljardi kroonini.
Valitsus ja kolm alliansiparteid otsustasid samuti koostada analüüsi, kui palju peaks Rootsi tegema rahvusvahelist koostööd julgeolekupoliitika valdkonnas.
Alliansiparteid nõuavad uuringut, mis peab andma vastuse, millised oleksid Rootsi NATO-sse astumise plussid ja miinused.
"Kokkulepe saadab signaali, rahvusvaheliselt, et Rootsi reageerib julgeolekuolukorrale maailmas, et Rootsi on rahu ja stabiilsuse garant Põhja-Euroopas ning et Rootsi territooriumi kaitsmine on tähelepanu keskmes," ütles kaitseminister Peter Hultqvist TT-le.
Suur osa rahast kulutatakse allveelaevu avastada ja tabada suutvate sõjalaevade moderniseerimisele ning üksuste tagasitoomisele asukoha tõttu strateegiliselt tähtsale Ojamaa (Gotlandi) saarele Läänemeres esimest korda viimase 10 aasta jooksul.
Mullu oktoobris kahtlustati Vene allveelaeva tegutsemist Stockholmi lähedal saarestikus. Otsimisoperatsioon kestis nädala ning lõpetati, kuigi avalikkus teatas nädala jooksul viis korda kahtlastest alustest.
Rootsi kaitseväe suutmatus leida seda, mida nimetati "võõrriigi laevaks", tõstatas küsimusi riigi suutlikkuse kohta pärast seda, kui kaitse-eelarvet oli aastast aastasse vähendatud.
