Euroopa tarbijakaitsevõrgustiku ECC-Network läbiviidud uuringus kaardistati kõikide EL liikmesriikide, Norra ja Islandi tarbijate pretensiooni esitamise õigusi ning kommertsgarantiid puudutav olukord. „Selgus, et kuigi Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides on ühtselt kehtestatud minimaalsed tarbija õigused, siis tegelikult on need riigiti oluliselt erinevad. Kuna piiriülene ostlemine on üha enam hoogustunud, tasub tarbijail enda kaitseks teha selgeks, millised õigused ja kohustused kehtivad teistes riikides,“ kommenteeris Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksmaa. Näiteks erinevad riigiti müüjate kohustused tarbekaupade müügil, pretensiooni esitamise aja pikkus, kaebuse esitamise õiguse ajavahemik alates puuduse avastamisest ning kohustus tõendada puuduse tekkepõhjus.
Kõikidest EL riikidest, sealhulgas netipoodidest, ostlemisel võib tarbija kaebusega müüja poole pöörduda vähemalt kahe aasta jooksul alates uue kauba soetamisest. Seejuures seitsmes riigis saab pretensiooni esitada ka pärast kahe aasta möödumist. Rootsis on selleks aega kolm aastat, Suurbritannias ja Iirimaal kuus aastat. Soomes lähtutakse põhimõttest, et ostetud ese peab töötama või vastu pidama oma eeldatava kasutusea. „Enamus kaupade puhul on tavaks kujunenud, et nende eeldatav kasutusiga jääb 2,5 ja 3,5 aasta vahele. Kestvuskaupade puhul, näiteks autod, eeldatakse, et need peavad vastu kauem,“ selgitas Vaksmaa.
Ka Hollandis võib tarbija pöörduda kaebusega kaupleja poole pärast kahe aasta möödumist. Siis lähtutakse eseme eeldatavast kasutuseast, kauba maksumusest, müüja antud lubadustest jms. Norras ja Islandil on kaebuse esitamiseks aega viis aastat. Pikem tähtaeg kehtib kaupadele, mis on oma olemuselt pikema kasutuseaga. Islandil on sellisteks toodeteks näiteks kallihinnaline mööbel, autod, majapidamisseadmed jms.
Kõikides EL riikides peab kasutatud kaupade suhtes pretensiooni esitamise aeg olema vähemalt üks aasta. Samas on pooled riigid pikendanud tarbija õigust kahe aastani, mis tagab parema kaitse.
Lisaks liikmesriikides kehtiva seadusandluse analüüsile tehti uuringu raames ka praktilisi testoste, et tuvastada tarbijatele antava teabe õigsust. Kokku tehti tava- ja veebipoodides 342 testostu, sest e-kaubandus on kõige levinum piiriülese ostlemise vorm ning hea indikaator piiriüleste ostudega seotud probleemide tuvastamisel.
Uuringu tulemuste kohta saab täpsemalt lugeda uuringu raportist või selle kokkuvõttest. Piiriülese ostlemise kohta leiab rohkem teavet võrgustiku eestikeelselt veebilehelt.
