Samal ajal kui liha hinnad tõusid viiendat kuud järjest ning ka suhkru hind püsis stabiilne, langesid järsult teravilja ja õlikultuuride ning piimatoodete noteeringud, mis surusidki FAO toiduhinna indeksi käesoleva aasta madalaimale tasemele.
Teravilja hinnaindeks oli juulis 185,4 punkti, mis oli 10,7 punkti (5,5%) madalam juunikuisest ning koguni 36,9 punkti võrra (16,6%) madalam aastatagusest seisust. Taolise teravilja hinna järsu languse põhjustasid maisi (-9,2%) ja nisu (-5,8%) maailmaturu hindade suur langus. Nii reageeris turg oluliste tootjariikide väljavaatele suurepärasele saagile ning seega loodetavatele suurtele eksporditarnetele 2014/15 turundusaasta alguses. Samas riisi hind veidi tõusis, kuna müük Tai riiklikest reservidest peatati, mis elavdas uuesti impordinõudlust.
Õli hinnaindeks oli eelmisel kuul 181,1 punkti, mis oli 7,7 punkti (4,1%) madalam kui juunis, alanedes neljandat kuud järjest. Languse põhjuseks oli endiselt soja ja palmiõli noteeringute langus maailmaturul. Sojaõli hind on langenud peamiselt vastuseks rekordsaagi prognoosidele USAs ja Lõuna-Ameerikas. Palmiõli hinna hoiab madalal väike nõudlus maailmaturul. Küllaldase saagi lootus 2014/15 saagiaastal on langetanud ka rapsi- ja päevalilleõli hinda.
Piimatoodete hinnaindeks oli juulis 226,1 punkti, so 10,3 punkti (4,4%) madalam kui juunis ning 17,5 punkti (7,2%) madalam kui mullu samal ajal. Vähenenud impordinõudlus, samas suur ekspordivõimekus langetavad jätkuvalt piimatoodete hindu. Suur tootmise kasv sel aastal on suurendanud ELi ekspordivarusid, samal ajal on prognoositud ka igati head algust uuele hooajale Okeaanias. Või import vähenes ramadani ajal islamimaadesse, aga ka Venemaale. Piimapulbri tarned Hiinasse, kes on selle toote suurim importija, jäid piiratuks, mis survestas piimapulbri noteeringuid. Ka lõssipulbri ja juustu hinnad langesid.
Liha hinnaindeks oli juulis keskmiselt 204,8 punkti, mis oli 3,7 punkti (1,8%) kõrgem kui juunikuine korrigeeritud seis. Aastaga on indeks tõusnud 25,4 punkti ehk 14,1%. Indeksi tõusu kindlustas eelkõige veiseliha hinna järsk tõus Austraalias, kus karja taastamine on vähendanud eksporditarneid, ent samal ajal püsib tugev nõudlus imporditava veiseliha järele Aasias, eelkõige Hiinas. Mõnevõrra tõusid ka linnu- ja lambaliha noteeringud. Sealiha hind, mis juunis saavutas selle aasta senise tipu, mõnevõrra juulis langes.
Suhkru hinnaindeks oli juulis keskmiselt 259,1 punkti, olles marginaalselt 1,1 punkti (0,4%) kõrgem juunikuisest seisust. 2013. aasta juulikuuga võrreldes on aga indeks sel aastal 20,2 punkti (8,4%) kõrgem. Ebakindlus ja selge nägemuse puudumine suhkru toodangu kohta Brasiilias on viimase kolme kuu jooksul suhkru hinna maailmaturul hoidnud volatiilse. Põud Brasiilias on suurendanud suhkru sisaldust suhkruroos, ent samas vähendanud suhkruroo saagikust, mistõttu on raske hinnata üldist suhkru toodangut 2014/15 tootmisaastal. Ebakindlust suhkruturul on lisanud ka märgid, et mussoonvihmad Indias on tavapärasest väiksemad, mis omakorda mõjutavad maailma suuruselt teise suhkru tootja saagikust.
Venemaa värskelt rakendatud impordipiirangud kindlasti mõjutavad järgnevatel kuudel maailmaturu hindu.
