Viited muudatustele:

• Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Tööturuteenuste ja -toetuste seadus
• Töötuskindlustuse seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 20.06.2013. Seadus jõustus 16.07.2013.

Seadusemuudatusega täiendatakse töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamise tingimusi seoses ajateenistuse mõiste muutumisega.

Tulenevalt sellest, et 2013. aasta 1. aprillil jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse järgi ei loeta aja-, asendus- ja reservteenistust enam avalikuks teenistuseks, ei ole aja-, asendus- ega reservteenistuses viibinud töötul õigust enam töötutoetuse ega töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisele.

Muudatusega tagatakse toetuse või hüvitise maksmise jätkamise õigus isikutele, kes olid kahe töötuna arveloleku vahelisel perioodil aja-, asendus- või reservteenistuses.

Viited muudatustele:

• Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Konkurentsiseadus
• Elektroonilise side seadus
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
• Karistusseadustik

Seadus võeti Riigikogus vastu 19.06.2013. Seadus jõustus 15.07.2013, osaliselt 1.01.2014.

Seadusemuudatusega tahetakse täiendada kehtivat õigust normidega, mis võimaldavad konkurentsiametil kasutada talle Euroopa Liidu nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 antud pädevusi.  

Muudatuse kohaselt on konkurentsiametil õigus omal algatusel ja edasilükkamatutel juhtudel, kui esineb tõsine ja korvamatu oht konkurentsile, kehtestada ettekirjutusega isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatud teost.

Teise olulise täiendusena nähakse konkurentsiametile ette õigus kiita heaks ettevõtjate poolt konkurentsiolukorra parandamiseks vabatahtlikult võetavaid kohustusi. Muudatusega antakse ettevõtjale, kellele konkurentsiamet kavatseb teha rikkumise kõrvaldamist nõudva ettekirjutuse, võimalus esitada konkurentsiametile ettepanek kohustuste võtmiseks, mis on suunatud ettevõtja tegevusest tulenevate konkurentsiprobleemide lahendamisele ja selle kaudu konkurentsiolukorra parandamisele.

Ülejäänud muudatused hõlmavad peamiselt erinevate õigusaktide täiendamist või täpsustamist praktikas tõusetunud konkurentsialaste probleemide lahendamiseks, muuhulgas konkurentsiseaduses sätestatud menetluse ja vastutuse sätete muutmist ja täpsustamist, eri- või ainuõiguse kontseptsiooni selgemat määratlemist, koondumisi puudutavate sätete muutmist ning mitmete sätete sõnastuslikku täpsustamist.

Lisaks konkurentsiseadusele muudetakse veel elektroonilise side seadust, karistusseadustikku ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadust.

Viited muudatustele:

• Kutseõppeasutuse seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus
• Kaitseväeteenistuse seadus
• Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus
• Kutseseadus
• Liiklusseadus
• Maaparandusseadus
• Politsei ja piirivalve seadus
• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine
• Rakenduskõrgkooli seadus
• Ravikindlustuse seadus
• Riigilõivuseadus
• Riikliku pensionikindlustuse seadus
• Tulumaksuseadus
• Täiskasvanute koolituse seadus
• Vangistusseadus
• Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
• Erakooliseadus
• Keeleseadus
• Kutseõppeasutuse seadus
• Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus
• Meresõiduohutuse seadus
• Riiklike peretoetuste seadus
• Ühistranspordiseadus
• Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 12.06.2013. Seadus jõustub 01.09.2013, osaliselt 1.01.2014.

Uus kutseõppeasutuse seadus, mille eesmärgiks on kutsehariduse valdkonna kaasajastamine, jõustub 2013. aasta 1. septembril.

Muudatuse kohaselt minnakse vanadelt kutseõppe liikidelt üle uutele, Eesti kvalifikatsiooni-raamistikuga seotud õppeliikidele ja rakendatakse läbivalt väljundipõhisuse printsiipi hindamise, kutseõppe liikide, õppekavade ning õppekasvatusala töötajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel. Samuti juurutatakse õppe läbiviimise õigust, mida peavad taotlema kõik kutseõppeasutused ja kutseõpet läbiviivad rakenduskõrgkoolid, sõltumata õiguslikust seisundist. Õiguse pikendamine toimub akrediteerimise kaudu.

Lisaks muudetakse kutseõppeasutuse juhtimine kollegiaalsemaks, kehtestatakse õpetajate kvalifikatsiooninõuded kutsestandardite põhjal, määratletakse ja võetakse kasutusele uue õppemahu arvestamise ühik ning täiendatakse kooli rahastamispõhimõtteid, mille kohaselt kaetakse kooli kulud vastavalt koolile pandud kohustustele ja ülesannetele, tagades kutseõppe kvaliteedi.

Seoses uue kutseõppeasutuse seaduse kehtestamisega muudetakse kokku 23 seadust ja seni kehtinud kutseõppeasutuse seadus tunnistatakse kehtetuks.

Viited muudatustele:

• Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Õppetoetuste ja õppelaenu seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 12.06.2013. Seadus jõustub 1.01.2014.

Seaduse muudatuse eesmärk on laiendada kohustuste täitmise nõudest loobumist laenusaajatele, kelle lapsel on tuvastatud sügav puue.

Muudatuse kohaselt loobub krediidiasutus laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral laenusaajalt, samuti tema käendajatelt või pantijatelt, õppelaenulepingust tulenevate ja enne sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenule antud riigitagatise ulatuses.

Kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.

Krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist riigitagatise ulatuses. Laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral loobub riik nõudeõigusest laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.

Viited muudatustele:

• Autoriõiguse seaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Autoriõiguse seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 05.06.2013. Seadus jõustub 1.11.2013.

Autoriõiguse seaduse muutmise eesmärk on ühtlustada Eesti õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/77/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja teatavate sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta.

Praegu kehtib autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes 50 aasta pikkune kaitsetähtaeg. Muudatusega pikendatakse esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kaitset 70 aastale pärast avalikustamist. Tähtaja pikendamist kohaldatakse nende fonogrammile salvestatud esituste ja helisalvestiste suhtes, mille esmane 50-aastane kaitsetähtaeg ei ole direktiivis sätestatud kuupäeva seisuga lõppenud.

Samuti täiendatakse seadust nn võta-või-jäta-klausliga, mis võimaldab esitajatel, kelle esitusi esmane fonogrammitootja pärast esialgset 50-aastast kaitsetähtaega enam ei avalda, soovi korral leping üles öelda ning oma esituse üle taas ise otsustada.

Lisaks teistele muudatustele luuakse fond stuudiomuusikutele, kes on oma salvestamise, reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele suunamise õigused loovutanud ühekordse tasu eest fonogrammitootjale. Fondi paigutatakse 20% tulust selliste fonogrammide kasutamise eest, mis tähtaja pikendamata jätmise korral oleksid kaotanud kaitse.