http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-15-13

Riigikohtu 04.06.2013 lahend nr 3-3-1-15-13

Viited õigusaktidele:

• MKS § 94 lg 1
• MKS § 150
• TuMS § 51 lg 2 p 3

Asjaolud

Kaebajat kohustati Maksu- ja Tolliameti otsusega tasuma käibemaksu ja tulumaksu, sest maksuhalduri hinnangul ei toimunud tegelikkuses kaebaja esitatud arvetel viidatud tehinguid. Kaebaja esitas maksuotsuse tühistamiseks kaebuse halduskohtusse, kes rahuldas kaebuse. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja jättis vaidlustatud maksuotsuse jõusse. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Maksumenetlusega ja maksuotsusega ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsuses on vaja näidata, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus. Oluline on nende asjaolude ja tõendite äranäitamine, mis kahtlust põhjendavad. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on palju madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses – maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav.
2. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud kontrollitavad.
3. Hindamise teel maksustamine on võimalik ka siis, kui maksukohustuslasel puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument või pole see usaldusväärne.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja saatis tühistatud osas asja ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-40-13

Riigikohtu 29.05.2013 lahend nr 3-2-1-40-13

Viited õigusaktidele:

• TsÜS § 35
• ÄS § 315
• VÕS § 127

Asjaolud

Hageja (pankrotihaldur) esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt oli kostja üheaegselt pankrotistunud aktsiaseltsi ja kolmanda isiku juhatuse liikmeks ja need sõlmisid omavahel lepingu eesmärgiga välja võtta aktsiaseltsist tulu. Kostja väitel oli nõue aegunud ja ta taotles aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Maakohus jättis hagi rahuldamata, nõustudes kostjaga selles, et nõue on aegunud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu sellise käsitlusega. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, sest kohus ei saa lahendada nõude aegumist, teadmata, milline nõue millisel alusel on esitatud.
2. Äriühingu juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele kohaldub üksnes äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumise eritähtaeg. Kolleegiumi arvates ei ole esitatud asjaoludel välistatud, et hagejal võib olla kostja vastu kolmandale isikule maksete tegemisest tingitud kahju hüvitamise nõue ja see nõue ei pruugi olla aegunud.
3. Kuna juhatuse liige on kohustatud tegutsema aktsiaseltsi suhtes lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega, peab ta oma tegevuses lähtuma põhimõttest, et tema (või tema kontrolli all oleva äriühingu) ja äriühingu, mille juhatuse liikmeks ta on, omavaheline äritegevus peab toimuma turutingimuste kohaselt. Kui juhatuse liige ei tee makseid ise, võib tema kohustuste rikkumist näha selles, et ta talub põhjendamatute maksete tegemist ega võta midagi ette nende takistamiseks.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-24-13

Riigikohtu 13.05.2013 lahend nr 3-2-1-24-13

Viited õigusaktidele:

• TLS § 89 lg 1
• TLS § 100
• TLS § 2

Asjaolud

Hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) vahel oli sõlmitud tööleping, mis nägi ette hagejale hüvitisi töölepingu lõppemisel. Pooled lõpetasid töösuhted ning allkirjastasid dokumendi pealkirjaga „Lõplikud erisätted" (erisätted), milles oli mh kirjas, et kostja maksab töötajale hüvitisi ning hageja loobub kostja vastu töölepinguga seotud nõuete esitamisest, kuid kui hageja esitab kostja vastu hagi, peab ta tagastama kostjale kõik lahkumishüvitised ning maksma kostjale lahkumishüvitistelt arvestatud maksude suuruse hüvitise. Hageja esitas hagi leides, et tööandja oli töölepingule kohaselt kohustatud maksma rohkem lahkumishüvitisi ning seega on sõlmitud erisätted tühised. Kostja esitas vastuhagi.

Maakohus rahuldas hagi, jättes rahuldamata kostja vastuhagi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata. Kuna kostja ei vaidlustanud vastuhagi rahuldamata jätmist, siis selles osas jõustus maakohtu otsus. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2. Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimisest ja selle korral makstavast hüvitisest loobumine ei tähenda iseenesest, et hageja tahe oli lõpetada tööleping kokkuleppega. Seega ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel.
3. Kuna nii ülesütlemisavalduses sisalduv kokkulepe kui ka erisätted sõlmiti enne hageja viimast tööpäeva, s.o töölepingu kehtivuse ajal, on need poolte kokkulepped käsitatavad töölepingu muutmisena.
4. Ringkonnakohus järeldas õigesti, et erisätted ei ole tühised, kuna nendega ei vähendatud hüvitist alla seaduses sätestatud määra. Töölepingu seadus ei keela pooltel sõlmida töölepingus kokkulepitust kahjulikumaid kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole töötajale kahjulikumad võrreldes seaduses sätestatuga.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-81-12

Riigikohtu 09.05.2013 lahend nr 3-3-1-81-12

Viited õigusaktidele:

• KMS § 4 lg 1 p 1
• KMS § 11 lg 1 p 1
• KMS § 11 lg 1 p 2
• MKS § 83 lg 4

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet kohustas oma otsusega kaebajat tasuma käibemaksu summas 14034,49 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 22224,44 eurot, kuivõrd maksuhalduri hinnangul kaebaja väitel sõlmitud lepinguid tegelikkuses ei sõlmitud. Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus ja § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamist.
2. Kauba saamise tuvastamine, hoolimata sellest, kas kaup saadi väidetavalt müüjalt või tundmatult isikult, on oluline maksustamisel kontrollitavate asjaolude määramisel. Kui kaupa ei saadudki, tuleb vastav väljamakse tulumaksustada ja ostjal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Üldjuhul on välistatud ka ostja heausksus. Kui kaup saadi tundmatult isikult, on sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul oluline, kas ostja teadis, et tehingu teine pool pole tegelik müüja või pidi ta seda teadma. "Pidi teadma" tähendab siinjuures, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis viitavad sellisele olukorrale või oleks ostja saanud hoolsuskohustust täites teada, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui kaup siiski saadi, kuigi ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, tuleb maksuhalduril ikkagi kaaluda, kas on võimalik ja vajalik määrata tulumaks hindamise teel.
3. Nn fiktiivseid tehinguid ei saa põhjendusteta, täpsustusteta ja selgitusteta lugeda näilikeks tehinguteks maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes. Eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, olukorrast, kus müüja oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, on korraldanud õigusvastaselt – heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest. Seejuures ei oma maksustamise seisukohast tähtsust, kas müüja pakutava kauba n-ö päritolu on õiguspärane või mitte. Kui müüjal ei saanud kaupa õiguspäraselt olla, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa tegelikult ei olnudki.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-4-13

Riigikohtu 30.04.2013 lahend nr 3-3-1-4-13

Viited õigusaktidele:

• MKS § 136¹ lg 1
• MKS § 131 lg 1
• MKS § 130 lg 1 p 6
• TMS § 111
• MKS § 34 lg 1
• MKS § 116 lg 2

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet taotles maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lg 1 ja § 130 lg 1 p 6 alusel halduskohtult luba arestida kaebaja ettemaksukonto. Halduskohus rahuldas maksuhalduri taotluse. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. Kaebaja esitas määruskaebuse Riigikohtule.

Kohtu seisukoht

1. Maksuhalduril on halduskohtu loal õigus tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse nõuda. Selles kaasuses puudusid Riigikohtu arvates ettemaksukonto arestimisel aga eesmärk ja vajadus, sest polnud menetlust, mille tagamiseks saanuks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida.
2. Ettemaksukonto arestimise võimalust MKS otsesõnu ette ei näe. MKS-i § 131 lg 1 annab maksuhaldurile küll õiguse arestida isiku pangakontot, kuid viidatud normi ei saa kasutada analoogia alusel ettemaksukonto arestimiseks. Kuigi seaduses ei ole eraldi normi ettemaksukonto arestimise kohta, ei ole ettemaksukonto arestimine võimatu. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS-i § 130 lg 1 p 6 ja täitemenetluse seadustiku § 111 tähenduses. Ettemaksukonto arestimine kui isiku õigusi oluliselt riivav meede vajaks aga seadusandjapoolset reguleerimist.
3. Eristada tuleb tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid. Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui kontrolli tulemusena selgub, et maksukohustuslasel ei ole enammakset tekkinud, tuleb maksuhalduril teha selle kohta motiveeritud maksuotsus. Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmiseks peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile vastava taotluse.
4. Maksuhaldur peab kontrollima käibemaksu tagastusnõude õigsust maksimaalselt 120 päeva jooksul. Kui asjas puuduvad tagastusnõude täitmise tähtaja peatamise alused, tuleb maksuhalduril otsustada 120-päevase tähtaja jooksul, kas tagastusnõue aktsepteerida või jätta aktsepteerimata ja teha selle kohta kirjalik motiveeritud otsus. Tagastusnõude täitmise taotluse olemasolu korral tuleb kontrollitud tagastusnõue viivitamata täita.
5. Tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi selle täitmine ei välista edaspidist täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist. Kui maksuhaldur soovib tagastusnõude aluseks olevaid asjaolusid põhjalikumalt uurida, tuleb tal algatada vastav üksikjuhtumi kontrollimenetlus, mille käigus on tal õigus taotleda halduskohtult luba täitetoimingute sooritamiseks, sh ettemaksukonto arestimiseks.
6. Kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Sellise intressi maksmise kohustust ei välista halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. Tegemist on meetmega, mis peab korvama maksukohustuslasele maksuhalduri õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi.
7. Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajaduse korral oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused.