Maksu- ja Tolliameti andmetel hiilib suur osa Eesti ettevõtjatest käibemaksu tasumisest kõrvale, mistõttu täidab miljardite eurodega riigikassat sisuliselt vaid kümnendik Eesti firmadest.

Eestis on praegu umbes 72 000 käibemaksukohustuslast. Maksuameti mais koostatud statistika näitas, et möödunud aastal tasus vaid 5690 ettevõtjat käibemaksu kokku 2,08 miljardit eurot. See summa moodustab kogutud käibemaksust 90 protsenti. Ülejäänud ettevõtted tasuvad käibemaksu minimaalselt ja kolmandik ettevõtetest saab riigilt rohkem raha tagasi, kui ise maksab.

Maksuameti juhi asetäitja Egon Veermäe sõnas, et laias laastus peavad 5690 ettevõtjat ülejäänuid üleval. Tema hinnangul oleme piltlikult öeldes olukorras, kus käputäis ettevõtteid loob lisandväärtust ja ühele kolmandikule ettevõtjatele maksab riik käibemaksu tagastusega sisuliselt toetust.

Maksuameti juht Marek Helm ütles, et maksudest hoidumiseks skeemitatakse: kasutatakse riiulifirmasid, varjatakse sularaha abil käivet või kantakse raamatupidamisse ettevõtlusega mitte seotud kulusid.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnas, et teda Maksuameti statistika ei üllatanud. "Statistika ju kinnitab, et asi on väga tõsine, et pettuste tõttu kannatab aus konkurents ja korraliku maksumaksja maksukoormust ei õnnestu vähendada," ütles Ligi lehele. Tema sõnul on praegu mitu ettepanekut laual, nende seas ka radikaalseid: jälitustegevuse tõhustamise, isikliku vastutuse ja ärikeeldudeni süstemaatiliste petturite puhul. Samuti on kaalumisel tehingute üldine elektrooniline arvestus või töötajate esimesest päevast registreerimise nõue.

Järgmisest aastast maksab riik vastavalt 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatustele senisest enam II pensionisambasse kõigi nende eest, kes majanduslanguse ajal otsustasid vabatahtlikult omapoolsete sissemaksete tegemist jätkata.

Automaatselt ehk ilma avaldust esitamata tõuseb II samba makse osa kuue protsendini neil, kes jätkasid aastatel 2010–2011 makseid, ilma et sellele oleks riigilt neli protsenti lisandunud. Soovi korral võivad nad esitada avalduse ka kogumispensioni makse enda osa suurendamiseks kahelt kolmele protsendile. Eakamate jaoks, kes tegid juba aastatel 2010 ja 2011 kogumispensioni makseid tavapärases määras (enda osa kaks protsenti + riigi osa neli protsenti), ei muutu kogumispensioni maksed ka järgmisest aastast.

Ülejäänud II pensionisambaga liitunutel tõuseb kogumispensionisse makstav sotsiaalmaksu osa juhul, kui inimene esitab selleks avalduse.

Avalduse esitamise järel suurenevad järgmisest aastast nii avalduse esitanud isiku kogumispensioni makse oma osa (kahelt protsendilt kolmele) kui ka sellele riigi poolt lisatav sotsiaalmaksu osa (neljalt protsendilt kuuele).

Avaldusi võtavad pangad vastu selle aasta 15. maist kuni 15. septembrini. Samal ajavahemikul saab avaldusi esitada ka pensionikeskuse veebilehel, alajaotises „Minu konto”.

Kohustusliku kogumispensioniga on liitunud pea 640 000 inimest. Inimesi, kelle kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa suureneb järgmisel aastal automaatselt 6 protsendile, on veidi üle 200 000. Pensionikogujaid, kes makseid suurendada ei saa (1954 ja varem sündinud isikud, kes jätkasid 2010. a tavapärases määras maksete tegemist), on pisut üle 15 000. Makse määrade tõstmine ei puuduta ka neid, kes saavad II sambast juba väljamakseid ja on pensioni kogumise lõpetanud.

Mai keskpaigast saavad maksumaksjad ise e-maksuametis/e-tollis koostada maksuvőla puudumise tőendi, maksuvőla tőendi vői saldoteatise.

Tőendeid saab koostada andmete kohta alates 1. veebruarist 2006. Tőendid on vőimalik varustada Maksu- ja Tolliameti digitempliga, salvestada ddoci vormingus ning saata samalt lehelt e-kirjaga vajalikule adressaadile. Digitempel tagab dokumentide autentsuse ja sellise templiga varustatud tőendid registreeritakse Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis.

Teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul oli varem maksuvõla puudumise tõendi saamiseks vaja pöörduda teenindusbüroosse, nüüd aga saab selle lihtsalt kätte e-maksuametist/e-tollist. „Seni väljastasid teenindusbürood aastas umbes 26 000 tõendit, mida nüüd saab maksumaksja ise teha sekunditega. Püüame klientide vajadusi jälgides oma teenuseid pidevalt edasi arendada ja lihtsustada, et riigiga suhtlemine oleks mugav ja kiire,“ lisas Reitmann.

Tõendeid saab koostada e-maksuametis/e-tollis, valides pärast sisselogimist nõuete ja kohustuste menüüst rubriigi „Tõendid“. Kõiki koostatud tőendeid saab salvestada ka oma arvutisse htmli, pdfi ja ddoci vormingus.

Audiitorkogu valis 14. mail 2013 toimunud üldkoosolekul uue juhatuse järgmiseks kolmeaastaseks tegevusperioodiks.

Juhatuse liikmeteks valiti vandeaudiitorid Indrek Alliksaar, Mati Nõmmiste, Stan Nahkor, Sergei Tšistjakov, Sven Siling, Veiko Hintsov ning asendusliikmeteks Mai Palmipuu ja Karin Teder. Audiitorkogu presidendina jätkab 2012. aasta novembri üldkoosolekul valitud Kaido Vetevoog.

Audiitorkogu president Kaido Vetevoog tänas seniseid juhatuse liikmeid tehtud töö ja antud panuse eest audiitortegevuse arengusse. Endise juhatuse ametiaega jäid uuest audiitortegevuse seadusest tulenevate muudatuste juurutamine ja Audiitorkogu strateegia väljatöötamine. Samuti pöörati olulist tähelepanu kutsealase professionaalsuse ning audiitorteenuse kvaliteedi tõstmisele.

Uue juhatuse peamiseks väljakutseks saab koostatud strateegia elluviimine ning selle raames tegelemine teemadega, mis puudutavad:

• audiitortegevuse turu laiendamist läbi tegevusvaldkondade ja teenuste arendamise;

• audiitorite konkurentsivõime tõstmist;

• koostööd teiste erialaliitude ning organisatsioonidega;

• audiitortegevuse ja selle kaudu loodava väärtuse avalikkusele tutvustamist;

• Euroopa Liidu suunalt planeeritavaid olulisi muudatusi seonduvalt kohustusliku auditeerimisega.

Lisaks väljendas Kaido Vetevoog heameelt selle üle, et liikmeskond on kutseühenduse tegemistes muutunud palju aktiivsemaks, mida näitas ka üldkoosoleku suur osavõtjate arv ning et peale on kasvamas uus põlvkond noori audiitoreid, kellel on huvi ja soov kaasa aidata valdkonna arengusse.

Audiitorkogu on 1999. aastal asutatud omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev kutseühendus arvestusala audiitortegevuse korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning oma liikmete kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu ühendab 312 vandeaudiitorist ja 163 audiitorettevõtjast liiget.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-71-12

Riigikohtu 25.04.2013 lahend nr 3-3-1-71-12

Viited õigusaktidele:

• MKS § 83 lg 4
• Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi Art 80
• KaMS § 8 lg 2
• KMS § 12 lg 14

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega määrati kaebajale täiendavalt tasumiseks käibemaks, kuna maksuhalduri hinnangul oli kaebaja poolt sõlmitud müügileping maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 alusel näilik ja sõlmitud eesmärgiga suurendada kaebaja mahaarvatava sisendkäibemaksu suurust. Kaebaja esitas maksuotsuse peale kaebuse halduskohtusse. Halduskohus rahuldas kaebuse, ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lg 14 ei ole erinormiks, mis välistaks MKS § 83 lg 4 kohaldamise. Kuigi KMS § 12 lg-s 15 on sätestatud, et lõiget 14 rakendatakse maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks, ei hõlma viidatud säte kõiki võimalikke käibemaksust kõrvalehoidumise juhtumeid. KMS § 12 lg-s 14 sätestatud maksustatava väärtuse korrigeerimise erisäte ei ole mõeldud rakendamiseks sellises olukorras, kus riik kannab kahju tulenevalt sellest, et kauba müüja või teenuse osutaja ei arvesta või tehingu asjaoludest tulenevalt ei ole suuteline riigile tasuma kauba või teenuse väärtuselt arvutatud käibemaksu, kuid ostja soovib selle käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. KMS § 12 lg 14 p 1 kohaselt on nimetatud erisäte kohaldatav vaid siis, kui kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust. Tavaolukorras puudub vajadus korrigeerida tehingu väärtust, juhul kui kauba või teenuse ostjal on täies ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tehingu väärtuse suurendamise tulemusena suureneks ühelt poolt müüja kohustus riigi ees ja teiselt poolt suureneks samas ulatuses ka ostja õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kokkuvõttes ei saaks riik tehingu väärtuse korrigeerimisel täiendavat tulu. Antud kaasuses oli aga tegemist erandliku olukorraga, sest tehingu asjaolud viitasid kahtlusele, et ostjal oli tehingu kujundamisel kavatsus saavutada suurema summa sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui müüja oleks reaalselt sellelt tehingult riigile käibemaksu tasunud, mistõttu oli võimalik kohaldada MKS § 83 lg-t 4 ning korrigeerida tehingu väärtust vastavalt selle tehingu väärtusele, mida pooled tegelikult silmas pidasid.

2. KMS § 12 lg-te 14–17 eesmärk on tõkestada käibemaksust kõrvalehoidumist tehingute abil, millega käibemaksukohustuslane võõrandab kaupa või osutab teenust lõpptarbijale (isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust) turuhinnast madalama hinnaga. Riigi maksukahju seisneb taolise tehingu puhul selles, et riigile laekuv käibemaks ei vasta ostjatele antud hüve tegelikule väärtusele. Ostjate maksueelis seisneb selles, et nad saavad kaupu ja teenuseid väiksema käibemaksukoormusega maksustatult ja seega soodsamalt, kui nad saaksid juhul, kui oleksid kõnealused kaubad või teenused ostnud mõnelt muult isikult turuhinnaga.

3. Ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS § 83 lõike 4 kohaldamiseks, vaid maksuhaldur peab ära näitama ka ostja või müüja eeldatava maksueelise ning tahtluse maksueelise saavutamiseks.

4. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Seetõttu ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Üksnes erandlike asjaolude ilmemisel võib maksuhaldur jätta ka näiliku tehingu korral poolte käibemaksuarvestuse korrigeerimata ning aktsepteerida ostja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele.

5. Kaubamärgi registreerimise õigus on üleantav ja võõrandatav, kusjuures registreerimistaotluse üleandmisel võib olla rahaliselt hinnatav väärtus, eriti juhul, kui registreerimistaotlus on hiljem rahuldatud ja kaubamärk registreeritud, sest õiguskaitse tekib mitte registreerimise kuupäevast, vaid registreerimistaotluse esitamise kuupäevast.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse.