Tänavu suvest jõustuvad mitmed muudatused peretoetuste maksmisel, muu hulgas hakkavad madala sissetulekuga pered saama omavalitsuste kaudu vajaduspõhist peretoetust.

Väikese sissetulekuga pered saavad hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust alates 1. juunist, teatas Sotsiaalkindlustusamet BNS-ile. Taotluse ja toetuse saamisega seonduvad küsimused tuleb esitada sellele valla- või linnavalitsusele, kus inimene elab ja toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist.

Kõrvuti vajaduspõhise peretoetuse maksmise alustamisega tehakse riiklike peretoetuste seaduses veel mõningaid muudatusi, mis on seotud juba praegu Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavate peretoetustega.

Esimene muudatus puudutab põhikooli lõpetavaid 16-aastaseid ja vanemaid lapsi. Kui seni on põhikooli lõpetanud 16-aastaste laste juuli- ja augustikuu lastetoetus välja makstud sügisel, mil saabub kinnitus lapse edasijõudmise kohta, siis selle aasta 1. juunist jõustuva muudatuse kohaselt jätkatakse kõigi põhikooli lõpetavate laste eest peretoetuste maksmist ka juulis ja augustis. Alates septembrist makstakse peretoetusi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivate laste eest.

Seaduse kohaselt on vaid õppivatel lastel õigus saada peretoetusi kuni 19-aastaseks saamiseni.

Teine muudatus annab võimaluse taotleda peretoetusi abikaasa laste kasvatamise eest. Abikaasade peres, kus on lapsi ka eelnevast suhtest, saab selle muudatuse järgi kõik peres kasvavad lapsed kokku liita.

Lapsetoetuse ja lapsehooldustasu suurus sõltub teatud juhtudel ehk näiteks kolme- ja enamalapselises peres kasvavate laste arvust. Muudatus võimaldab peretoetuste suuruse arvutamisel võtta arvesse kõik peres kasvavad lapsed ja annab õiguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest.

Kolmandaks muutub alates selle aasta 1. juulist lapsetoetuse suurus peredele, kus kasvab kolm või rohkem last. Praegu makstakse pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele lapsetoetust kuuekordses lapsetoetuse määras ehk 57,54 eurot kuus. Alates 1. juulist on toetuse suurus pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele kaheksakordne lapsetoetuse määr ehk 76,72 eurot kuus. Lapsetoetuse määr käesoleval aastal on 9,59 eurot.

Neljas muudatus puudutab peresid, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke. Alates 1. juulist tõstetakse kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral makstav ühekordne riiklik sünnitoetus 1000 euroni iga sündinud lapse kohta. Seega perele, kuhu sünnivad kolmikud, makstakse sünnitoetust kokku 3000 eurot. Praegu on riikliku sünnitoetuse suurus 320 eurot iga sündinud lapse kohta.

Kuigi mullu alanesid tulumaksusoodustuse piirmäärad eluasemelaenude intressidelt, koolituskuludelt ja annetustelt, siis mahaarvatud tulumaksu kogusumma ja rakendatud mahaarvamiste osakaal sellest ei vähenenud.

"Samas mängis siin väga suurt rolli Euribori vähenemine eelmisel aastal, sest kui eluasemelaenu intresse deklareerinud inimeste arv kasvas rohkem kui 2300 võrra, siis deklareeritud intressid hoopis vähenesid 10,7 miljoni euro võrra," ütles Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

Mullu deklareeriti mahaarvamisi 2,1 miljardi euro eest, mis on 100 miljonit eurot enam kui tunamullu. Mahaarvamistest rakendati 1,8 miljardit ehk 85 protsenti deklareeritust, mis on samuti 100 miljonit eurot enam kui tunamullu. Rakendatud mahaarvamiste osakaal jäi 85 protsendile ja aastaga see ei vähenenud.

Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt 52,6 protsenti, pensionidelt 21,1 protsenti ja laste maksuvabalt tulult 6,8 protsenti. Deklareeritud maksusoodustustest vähenesid eluasemelaenu intressid 17,8 protsenti ja vabatahtlik pensionikindlustus 3,4 protsenti.

Kokku vähenes mahaarvamiste arvel riigile makstava tulumaksu summa 376,4 miljoni euro võrra, mis on üle 11 miljoni euro rohkem kui 2011. aastal. Enamuse sellest ehk 211 miljonit eurot moodustas maksuvaba tulu. Eluasemelaenu intressidelt vähenes makstav tulumaks 17,3 miljonit eurot ja koolituskuludelt 14,2 miljonit eurot.

Maksuvaba tulu mahaarvamine jäi kasutamata 23 734 deklaratsiooni puhul, mis moodustas 4,2 protsenti deklareerituist, koolituskuludel ei arvatud makse maha 15,7 protsendil juhtudest ning eluasemelaenudelt 5,5 protsendil juhtudest.

"Mahaarvamised jäid kasutamata peamiselt kahel juhul," selgitas Udde. "Esimesel juhul ei olnud deklareerijail piisavalt tulusid, aga olid näiteks koolituskulud, teisel juhul olid deklareerijatel välistulud, aga intressid ja koolituskulud tekkisid Eestis. Viimasel juhul toimusid mahaarvamised ainult siis, kui neil tuli välistuludelt tulumaksu juurde maksta."

Möödunud, 2012. aasta kohta esitati Maksu- ja Tolliametile 562 340 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2011. aastaga võrreldes 0,7% rohkem. Kokku deklareeriti 2012. aasta eest tulu 7,5% rohkem ehk üle 5,6 miljardi euro. Ühe inimese kohta teeb see keskmiselt ligi 10 400 eurot.

Elektrooniliselt täitis deklaratsiooni 95% esitajatest. Kõige aktiivsem oli e-deklaratsioonide täitmisel Järva maakond (96,1%) ja valdadest Kose vald (98,6%).

Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti 5,4 miljardit eurot. Keskmiselt deklareeriti palgatulu 2012. aasta eest 839 eurot kuu kohta, 2011. aastal oli keskmine palgatulu 787 eurot kuus.

„Eelmisel aastal kasvas oluliselt deklareeritud rendi- ja üüritulu, mida deklareeriti summas 7,7 miljonit eurot. Samuti kasvas välistulu ja investeerimiskonto deklareerimine," ütles Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde. „Tore, et inimeste teadlikkus kasvab, et kogu teenitud tulu tuleb deklareerida,“ märkis Udde.

Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt (52,6%), pensionidelt (21,1%) ja laste maksuvabalt tulult (6,8%). Deklareeritud maksusoodustustest vähenesid eluasemelaenu intressid (17,8%) ja vabatahtlik pensionikindlustus (3,4%).

Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti 6 deklaratsioonis, mis on 10 deklaratsiooni võrra vähem kui aasta tagasi.

Kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata tulumaksu 1888 deklaratsiooni alusel kokku 199 524 eurot. Tagastatud on tulumaks tänaseks 393 634 deklaratsiooni alusel kogusummas 90,5 miljonit eurot.

Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2012. aastal eluasemelaen või kui laenu pole INF deklaratsioonil kajastatud. Samuti neid deklaratsioone, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kui varasemate aastate välistulu on deklareerimata.

Tulumaksu juurde maksmise ja tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli ning füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest on tähtajaks 1. oktoober.

Kui Eesti läheb tuleva aasta veebruaris üle Euroopa ühisele pankadevahelisele SEPA maksete standardile, tähendab see otsekorralduste kadumist ja sellega koos suurematele ettevõtetele miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid.

Ühtsete euromaksete piirkonna (ingl Single Euro Payments Area, SEPA) standarditele üleminekuks peavad ettevõtted uuendama raamatupidamistarkvara. Võetakse kasutusele senisest pikemad üle Euroopa ühist standardit jälgivad kontonumbrid ja otsekorralduse asemel tuleb ilmselt hakata kasutama e-arve teenust, kirjutas Eesti Päevaleht 20. mail.

SEPA-maksetele üleminek 1. veebruarist 2014 Eesti turul tegutsevatele ettevõtetele ja pankadele maksma miljoneid eurosid – ainuüksi Swedbank on arvestanud mitme miljoni eurose investeeringuga, ütles Swedbanki arveldustoodete arendusdivisjoni juht Olavi Lepp ajalehele.

Eestis on ligi 60 suurettevõtet, kelle otsekorralduste kaudu kogutavad maksed moodustavad pea 96 protsenti kõigi otsekorralduste kogumahust. Need ettevõtted lehe teatel suuremal või vähemal määral ümberkorraldustega SEPA tulekuks juba tegelevad.

Tuleva aasta veebruaris kaob 1,5 miljonit sõlmitud otsekorralduslepingut, mida hakkavad asendama e-arved, selleks aga peavad ettevõtted ja pangad oma süsteeme muutma. Võib tekkida olukord, et ettevõte, kes e-arve süsteemi arendada ei taha, kuid on eelnevalt otsekorraldusmakseid pakkunud, sunnib klienti nüüd raha iga kord eraldi üle kandma.

Näiteks kõik korteriühistud ei pruugi otsekorralduselt üle minna e-arvele, ütles Lepp.

Eesti 100 000 aktiivsest ettevõttest tegelevad asjaga või on SEPA kohta oma kodupangast infot saanud heal juhul ainult paar tuhat firmat, nende seas on ka 50–60 suurettevõtet, kellele tehakse enamik otsekorraldusmaksetest. Kuigi riik lubab üleminekuperioodi veel kuni 2015. aasta veebruarini, kehtib see ainult osale teenustele ning olulisemad muudatused tuleb teha aasta alguseks.

Suuremat kulu ettevõtetele tähendab see, et maksekorralduse failitüüp muutub üleminekul ISO-formaati, mis võimaldab teha maksekorraldused määruse nõuetele vastavaks. See tähendab, et ettevõtted peavad pöörduma oma raamatupidamistarkvara arendaja poole.

Lisaks muutuvad kõik pangakonto numbrid 20-kohaliseks. Praegune kontonumber säilib, kuid selle ette lisanduvad maksja asukohariiki ja panka kirjeldavad koodid. Internetipangas muutuvad määratud maksete kontonumbrid automaatselt ning ka uute maksete tegemisel pakuvad suuremad pangad üldjuhul konverteerimist vanalt numbrilt uuele.

Makse tegemisel tekib maksekorraldusele juurde palju välju, mida võib küll täita, kuid mis on eraisikutele raha ülekandmisel ebavajalikud. Pangad arendavad lahendust, et kasutajale neid väljasid võimalikult vähe näidata ja vähem segadust tekitada.

Eesti ettevõtete ning eraisikute maksekäitumine on nelja viimase aasta jooksul püsinud olulises osas muutumatuna, selgub krediidikorraldusettevõtte Intrum Justitia ettevõtete, tarbijate ja avaliku sektori asutuste maksekäitumise uuringus.

Ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt 14, avaliku sektori asutused 10 ja tarbijad seitse päeva. Eesti ettevõtted hilinevad praegu arvete maksmisega päeva võrra vähem kui aasta eest.

"Uuringus küsiti ettevõtetelt muuhulgas ka seda, millises järjekorras nad tasuvad arveid likviidsusprobleemide korral. Enamikus Euroopa riikides tasuvad ettevõtjad kõigepealt maksud riigile ja seejärel tasutakse kõige olulisemate tarnijate arved," kommenteeris Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe.

"Eestis makstakse esmalt olulisematele tarnijatele, seejärel tasutakse maksud ning kolmandana kohustused panga ees. Siin on Eesti ettevõtete käitumises toimunud oluline muutus, kuivõrd veel 2009. aastal oli pank esimene, mis likviidsusraskustes ettevõttelt raha võis loota," lisas Tammemäe.

Kui Euroopa ettevõtted tasuvad arveid keskmiselt 49 päeva jooksul arve väljastamisest alates, siis Eestis on see aeg 34 päeva. Heas mõttes paistavad silma Eesti eraisikud, kes tasuvad arved 17 päevaga arve saamisest arvates.