Võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus
Ruper
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Teisipäev, 04 Juuni 2013 16:48
Viited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
Seadus võeti Riigikogus vastu 20.03.2013. Seadus jõustus 15.04.2013.
Seaduse muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/7/EL, 16. veebruar 2011, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul.
Direktiivi eesmärgiks on võidelda hilinenud maksmisega äritehingute puhul, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, edendades seega ettevõtjate konkurentsivõimet.
Direktiivi ülevõtmiseks tehtavate muudatuste, näiteks seadusjärgse viivisemäära tõstmise ja võla sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitamise tulemusel peaks maksetega hilinemine muutuma võlgnikule ebamugavamaks, kuna sellega kaasnevad senisest negatiivsemad tagajärjed.
Samuti tõstetakse võlausaldaja kaitset olukorras, kus võlgnik on rahalise kohustuse täitmisega hilinenud. Näiteks püütakse maksimaalsete lubatavate maksetähtaegade regulatsiooni abil kiirendada rahaliste kohustuste täitmist võlausaldaja ees.
Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Ruper
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Teisipäev, 04 Juuni 2013 16:44
Viited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
- Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
- Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus
- Tööturuteenuste ja -toetuste seadus
- Töötuskindlustuse seadus
- Avaliku teenistuse seadus
Seadus võeti Riigikogus vastu 14.03.2013. Seadus jõustus 01.04.2013.
Seaduse muudatuse eesmärgiks on viia kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, tööturuteenuste ja -toetuste seadust ning töötuskindlustuse seadus vastavusse uue avaliku teenistuse seadusega.
Muudatusega ühtlustatakse mõistete „töötaja“ ja „ametnik“ kasutamist ning täpsustatakse viited ametniku teenistussuhte lõpetamise alustele seoses uue avaliku teenistuse seaduse kehtestamisega. Samuti tagatakse pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olnud mittetöötavale abikaasale õigus saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist.
Lisaks teistele muudatustele sätestatakse üleminekunorm, mille kohaselt on isikutel, kelle teenistuskoht ametnikuna muutub uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega töölepinguliseks töökohaks, õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral.
Riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Ruper
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Teisipäev, 04 Juuni 2013 16:39
Viited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
- Riigilõivuseadus
- Riigi õigusabi seadus
- Tsiviilkohtumenetluse seadustik
- Kriminaalmenetluse seadustik
- Väärteomenetluse seadustik
Seadus võeti Riigikogus vastu 13.03.2013. Seadus jõustus 01.04.2013.
Seaduse muudatuse eesmärgiks on arendada riigi õigusabi korraldamise protsessi.
Seaduse muudatuste jõustumisega antakse õiguslik alus riigi õigusabi täisdigitaalse protsessi laiendamiseks ja parendamiseks, eeskätt riigi õigusabi osutaja määramiseks taotlemise korras ning advokaadile väljamakstava tasu ja kulu hüvitamise taotlemises ja arvestuses.
Samuti soodustatakse muudatusega määruskaebuste elektroonilist esitamist. Lisaks esitamisele veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, saab muudatuse kohaselt esitada määruskaebust elektrooniliselt ka https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasudes riigilõivu 25 eurot.
Veel täpsustatakse seadusemuudatusega e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide infosüsteemis kättesaadavaks tegemist ja kättetoimetamist ning luuakse võimalus pidada digitaalset kohtutoimikut.
Lisaks riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmisele, muudetakse veel kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku.
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Ruper
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Teisipäev, 04 Juuni 2013 16:34
Viited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
- Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
- Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus
- Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus
- Ühistranspordiseadus
Seadus võeti Riigikogus vastu 27.02.2013. Seadus jõustus 20.03.2013.
Seadusega muudetakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda.
Muudatuse kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlik ühinemine piiratud Vabariigi Valitsuse etteantud ühinemispiirkondadega, vaid omavalitsustel on võimalik valida endale sobivad ühinemispartnerid haldusterritooriumiga piirnevate omavalitsuse üksuste hulgast. Erisusena võib algatada saartel asuvate kohaliku omavalitsuse üksuste osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise ka juhul, kui muudatuse tulemusena koosneks moodustuv kohaliku omavalitsuse üksus ühise piirita haldusterritooriumidest.
Lisaks on seni ühe omavalitsusüksuse loobumine ühinemise jätkamisest tähendanud ka teiste omavalitsusüksuste jaoks ühinemismenetluse lõppemist. Muudatuse kohaselt lõpeb menetlus sellisel juhul vaid haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste alustamisest keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks.
Seoses Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmisega, muudetakse veel kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadust ja ühistranspordiseadust.
Maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus
Ruper
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Teisipäev, 04 Juuni 2013 16:25
Viited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
- Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus
- Asjaõigusseaduse rakendamise seadus
- Riigivaraseadus
- Maapõueseadus
- Maareformi seadus
Seadus võeti Riigikogus vastu 27.02.2013. Seadus jõustus 20.03.2013.
Seaduse muudatuse eesmärgiks on tagada maareformi lõpus tekkinud probleemide lahendamine ning kiirendada maareformi lõpuleviimist.
Muudatusega kehtestatakse maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad. Samuti reguleeritakse kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamist olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada.
Lisaks reguleeritakse kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamist ja vähendatakse riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka.
Tulenevalt maareformi seaduse muutmisest, muudetakse ka asjaõigusseaduse rakendamise seadust, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust, maapõueseadust ja riigivaraseadust.