Eesti Panga presidendi määrusega kehtestatud pangateenuste taastamise miinimumnõuete kohaselt peavad neli suuremat Eestis tegutsevat panka koostama sularaharingluse ja makseteenuste taasteplaanid.

Miinimumnõuete eesmärgiks on vähendada hädaolukorra võimalikku mõju ühiskonna toimimisele ja kommertspangad peavad koostama taasteplaanid, milles tuleb kirjeldada, kuidas nad ennistavad katkestuste puhul olulised pangateenused nii, et see aitaks kaasa ühiskonna normaalsele toimimisele, teatas Eesti Pank.

Keskpank määras sularaharingluse ja makseteenuste kui elutähtsate teenuste osutajaks neli suuremat Eestis tegutsevat panka: SEB Panga, Swedbanki ning Danske ja Nordea filiaalid Eestis.

Määruse kohaselt peavad sularaharingluse ja makseteenuste taasteplaanid olema koostatud põhimõttel, et katkestuse korral taastatakse hiljemalt 12 tunni jooksul vähemalt 70 protsenti tavapärasest teenuste mahust. Samas on kommertspankadele jäetud vabadus otsustada, millisel moel nad teenuste pakkumise taastavad, teatas keskpank.

Samuti peavad kommertspangad dubleerima elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatava infosüsteemide andmesideühendused sideteenuse osutajaga ja elektritoiteühenduse. Lisaks peab neil varuks valmis olema ka autonoomne elektritoitesüsteem.

Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, peavad kommertspangad kirjeldama, kuidas nad tagavad elutähtsa teenuse toimepidevuse alternatiivsel viisil ja vahenditega.

Eesti Panga hinnangul ei too kehtestatud miinimumnõuded kommertspankade jaoks oluliste pangateenuste toimepidevuse tagamisel kaasa märkimisväärseid muutusi, sest kommertspankade toimepidevuse tagamise tase üldjuhul kas vastab keskpanga kehtestatud miinimumnõuetele või ületab neid.

Kommertspangad suudavad elutähtsad pangateenused taastada eeldusel, et teenuste osutamiseks on kättesaadavad kriitilised baasteenused nagu elektrivarustus ja side, seisab teates.

Eelneval kolmel aastal on toimunud kokku 42 pangateenuste katkestust, mis on kestnud üle ühe tunni. Neist 15 olid põhjustatud elektri- ja sideteenuste katkestustest, veel 15 olid tingitud kommertspankadest ning ülejäänud toimusid muudel põhjustel.

Lisaks taasteplaanide miinimumnõudeid sätestavale määrusele töötas Eesti Pank kommertspankadele välja soovitusliku juhendi, kuidas koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani.

Hädaolukorra seaduse kohaselt nimetab Eesti Pank sularaharingluse ja makseteenuste kui elutähtsate teenuste osutajad Eestis ning kehtestab neile miinimumnõuded, mille järgi peab koostama teenuste taastamise plaani. Järelevalvet nõuete täitmise üle hakkab teostama finantsinspektsioon.

Seoses ülestõusmispühadega ei toimi 29. märtsil ja 1. aprillil pankadevahelised maksed.

Esmaspäeval, 1. aprillil ei toimu pankadevahelisi ega rahvusvahelisi euromakseid, kuna ülestõusmispühade teise püha tõttu on euroala maksesüsteemides puhkepäev, teatas Eesti Pank. Pangasiseseid makseid saab pühade perioodil teha vastavalt iga panga reeglitele.

Samuti ei toimi pankadevahelised maksed 29. märtsil, sest siis on riigipüha suur reede. Kuna vahepeal on nädalavahetus, ei saa pankadevahelisi makseid teostada 29. märtsist 1. aprillini. Pankadevahelisi makseid saab sel perioodil algatada, kuid saajani jõuab makse alles 2. aprillil.

Alates 2. aprillist toimuvad kõik maksed tavapäraselt.

"Kui raha maksja soovib, et pankadevahelise makse laekumine jääks kindlasti märtsikuusse, siis tuleb selline makse algatada hiljemalt neljapäeva 28. märtsi pärastlõunal. Palume aga makse saajatel arvestada, et 1. aprillil algatatud pankadevaheline makse jõuab saajani 2. aprillil. Püsi- või otsekorraldusega arvet maksev klient ei pea oma maksekorraldusi ümber tegema, sest ta algatab makse õigel päeval, kuigi raha jõuab alles saajani päev hiljem," ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.

2012. aastal diagnoositi naistel tööga seotud haigusi 143 korral ja meestel 86 korral. Haigestumisi esines enim müüjatel, kokkadel, õmblejatel ja koristajatel.

Tööinspektsiooni  töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul pöörduvad naised arsti juurde lihtsalt varem. „Naised tunnevad suuremat vastutust ja võib olla mõtlevad ka rohkem selle peale, et mida kiiremini nad oma probleemidele reageerivad, seda kiiremini saavad ka abi,“ ütles Soon.

Ametialade lõikes diagnoositi tööst põhjustatud haigestumisi 2012. a enim kokkadel, müüjatel, loomakasvatajatel ja koristajatel; kutsehaigestumisi aga õmblejatel, loomakasvatajatel, põllumajandusmasinate juhtidel ja müüjatel. Kõikidele neile töötajatele on ühiseks nimetajaks töötamine sundasendis, monotoonne töö või raskuste käsitsi teisaldamine.

Soone sõnul ei ole nende ametite esiletõus juhuslik. „Tahtmata jagada ameteid naiste või meeste omadeks, tuleb siiski tunnistada, et naismüüjaid, -kokki, -õmblejaid, -koristajaid on Eestis hetkel siiski rohkem. Seega on hetkel ülekaalus need ametid, järelikult on ka haigestunute hulgas naisi rohkem kui mehi,“ lisas Soon.

Töökeskkonnast tulenevaid ohutegureid, mis on põhjustanud kutsehaigusi, tuvastati diagnoosimisel järgmiselt: suurim osakaal on jätkuvalt korduvatel stereotüüpsetel liigutustel ning valest tööasendist põhjustatud haigestumistel. Vähenenud on aga mürast ja vibratsioonist põhjustatud kutsehaigestumiste diagnoosimine.

2012. aastal teatati Tööinspektsioonile 57 töötaja kutsehaigestumisest ja 172 korral tööst põhjustatud haigestumist.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakond viis jaanuaris ja veebruaris läbi 2886 kontrolli, mille tulemusena määrati juurde 4,6 miljonit eurot makse.

Käibemaksukohustuslasena soovis end sel perioodil registreerida 180 isikut, kelle avalduse ja selgituste läbivaatamisel selgus, et reaalse ettevõtlusega tegelema hakkamine pole tõendatud. Lisaks kustutati registrist 837 isikut, kuna nad ei suutnud tõendada ettevõtlusega tegelemist ja/või olid tõenäoliselt loodud käibemaksupettuste läbiviimiseks. Esitatud käibemaksu tagastusnõuete osas viidi läbi 618 menetlust, mille tulemusel määrati täiendavalt juurde 3,2 miljonit eurot makse.

Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul tuvastati jaanuaris ja veebruaris mitmeid juhtumeid, kus kaupa ega teenust tegelikkuses ei saadud või ei saadud neid arvel märgitud isikult, kuid arve alusel oma maksukohustust siiski vähendati. „Käibemaksu sellistel juhtudel kindlasti ei tagastata, vaid viiakse läbi maksumenetlus ja tahtliku rikkumise korral võib isikuid ka väärteo korras karistada,“ ütles Lemendik.

Näiteks esitas üks ettevõte jaanuaris tagastusnõude summas 6502 eurot. Tagastusnõude kontrollimisel selgus, et sisendkäibemaksust 7750 eurot oli maha arvatud väidetavalt ettevõtte kontoriks soetatud korterilt ning 417 eurot korteri sisustuselt. Korteri kontrollimisel tuvastati, et korter on sisustatud eluruumiks ning seda kasutab naisterahvas, kes nimetas end kontrollitava ettevõtte juhatuse liikme peretuttavaks. Maksuhaldur jättis tagastusnõude rahuldamata ja määras äriühingule lisaks tasumisele käibemaksu.

Veebruaris oli ühe veetrasside projekteerimise ja ehitustöödega tegeleva firma deklareeritud sisendkäibemaks käibedeklaratsioonil väga suur. Selgitust küsides ütles ettevõtte raamatupidaja, et tegemist oli inimliku eksitusega, kus tema soovis sisendkäibemaksu summat suurendada väikeses summas, kuid ekslikult sisestas vale summa, mis oli 322 000 eurot suurem tegelikust summast.

Ühele metsamaterjali vahendusega tegelevale äriühingule määrati veebruaris juurde tasumiseks 142 000 eurot käibemaksu, kuna ta kasutas tehingute puhul fiktiivseid arveid.

Kaubaaluste ostu ja müügiga tegelev äriühing ostis väidetavalt kaubaaluseid ettevõtetelt, mis tegelikult ei tegutsenud ega kaubaaluseid müüa ei saanud. Menetluse käigus selgus, et tegelikkuses soetati kaubaaluseid eraisikutelt, kuid äriühingute arved koostati selleks, et vähendada käibemaksukohustust. Kontrolli tulemusel määrati ettevõttele juurde ligi 54 000 eurot käibemaksu.

Ühe käibemaksu tagastusnõude analüüsil selgus, et äriühing oli jätnud deklareerimata kolme kuu tööjõumaksud kogusummas 56 000 eurot. Deklaratsioonid olid esitatud ilma summadeta, mis raamatupidaja sõnul oli eksitus. Äriühing esitas parandatud deklaratsioonid ja tasus tekkinud maksuvõla.

Maksuhaldur toonitab, et kõikidel juhtudel on ettevõttel kohustus lisaks maksuvõlale tasuda ka intress. Samuti on maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest võimalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 13 000 eurot. Selle aasta esimese kahe kuuga on maksu- ja tolliamet alustanud kontrolliosakonna ettepanekul valeütluste ja valeandmete deklareerimise eest 21 väärteomenetlust.

Grant Thorntoni rahvusvahelise äriraporti (IBR) kvartaalse uuringu tulemus näitab, et 67% ettevõtetest ei viiks oma äri üle teise riiki, ükskõik kui palju sealset ettevõtete tulumaksu alandataks. Uuring hõlmas enam kui 3400 ettevõtet 44 riigist.

Uus-Meremaa firmajuhid on ümberpaiknemise suhtes kõige tõrksamad – 94% väidab, et nad ei koliks välismaale madalama ettevõtete tulumaksu pärast. Neile järgnevad Gruusia (92%), Šveits (90%), Prantsusmaa (88%), Saksamaa (87%) ja Iirimaa (86%). Riigid, kus ettevõtted valdavalt paikneks ümber madalama maksumäära pärast, on Venemaa, India, Taiwan, Kreeka, Botswana ja Norra.

Eestis ei oleks 74% ettevõtetest madalama maksu nimel kolima, Leedus oli see number 70% ning Lätis 56%.

„Nagu ka uuringutulemus näitab, on ettevõtlus siiski küllalt paikse iseloomuga. See on ka loomulik, sest iga ümberpaiknemine on seotud suurte täiendavate kulutustega. Ettevõtte kolimiseks on lisaks tulumaksumäärale vaja veel tervet kompleksi erinevaid tingimusi. Olulised faktorid on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, infrastruktuur ning stabiilne ja ettevõtjasõbralik keskkond. Samas, kui tugineda antud uuringu tulemustele, peavad ärikliima kujundamise eest vastutajad arvestama, et kui ettevõte on kord juba ära kolinud, siis tema tagasimeelitamiseks väga palju häid ja lihtsaid meetodeid ei ole,“ kommenteeris Grant Thornton Rimess Baltic partner Mati Nõmmiste.

Samuti tõi uuring välja, et küsitletud ettevõtete juhtidest 61% leidis, et nende valitsus ei ole kasutanud piisavalt maksumeetmeid, et majandussurveid leevendada. Kõige rahulolematumad riigid olid Argentiina (92%), Jaapan (86%), Poola (82%), Hispaania (82%), Läti (78%), Austraalia (77%) ja Taani (76%).

„Minu hinnangul näitab uuring väga selgelt, et riigisiseselt peavad ettevõtjad madalat maksumäära väga oluliseks - 68% ettevõtete juhtidest eelistaks ettevõtete tulumaksu alandamist oma riigis, isegi juhul, kui see tähendaks mõnede hetkel kehtivate maksusoodustuste tühistamist. Enim toetasid seda Vietnam (94%), Leedu ja Malaisia (92%) ning Peruu (90%). Eestis toetas maksumäära alandamist ainult 10% vastanutest, mis näitab, et meie tulumaksumäär on ettevõtluse arenguks igati sobilik,“ lisas Nõmmiste.

1992. aastal asutatud Grant Thornton Rimess Baltic on regiooni suurim kohalike partnerite poolt juhitud auditeerimise ja ärinõustamise ettevõte Baltikumis. Rahvusvahelise auditeerimis- ja ärinõustamisettevõtete ühendusega Grant Thorntoniga liituti 2012. aasta märtsis. Grant Thornton Rimess Baltic koondab endas 130 kogenud spetsialisti ja 14 partnerit, kokku teenindab ettevõte 1600 klienti.