Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kutsus koos Eesti Omanike Keskliiduga üles koduomanikke, kes ei ole kodualuse maamaksu vabastuse piirangutega, vaidlustama oma maksuteate halduskohtus. Tänaseks on EML juristid koostanud ja Tallinna Halduskohtule esitanud 18 kaebust, lisaks veel ka kolm vaiet Maksu- ja Tolliametile.

Suurem osa kaebajaid elab Tallinnas, kuid kaebusi tuli ka Maardu ja Pärnu linnast. Kaebajate hulgas on ka mitmeid pensionäre, raske puudega isikuid ja üksikemasid, kelle jaoks on ebaõiglase maamaksu tasumine ka rahaliselt raske koorem. Vaidlustatud maksusummad on vahemikus alates 2 eurost lõpetades 2331 euroga.

Põhiliselt vaidlustati maamaksu määramine kahel põhjusel. Esimene põhjus oli see, et kortermaja esimesel korrusel asusid kauplused, teenindusettevõtted või bürooruumid, mistõttu oli kogu kinnistule omistatud lisaks elamumaale ka ärimaa või sotsiaalmaa otstarve. Kaebustes leitakse, et kortermajas asuva eluruumi omanik tuleb lugeda ühtlasi ka elamu juurde kuuluva elamumaa omanikuks ning äriruumi omanik vastavalt ärimaa omanikuks. Vastasel juhul on erinevate kortermajade elanikke ebavõrdselt koheldud. Eluruumi omanikud ei saa mingit lisahüve või kulude kokkuhoidu sellest, et samas majas asuvad äriruumid. Pigem võib kortermajas toimuv äritegevus põhjustada majaelanikule täiendavaid kulusid ning häirida kodurahu.

Teine grupp kaebusi oli kinnistute kaasomanikelt, kellele eelmisel aastal rakendati Tallinnas maamaksuvabastust 1500 ruutmeetri ulatuses igale kaasomanikule, nüüd aga 1500 ruutmeetrit kõigi kaasomanike peale kokku (näiteks ½ mõttelise osa omanik saab maksuvabastust 750 m2 osas jne). Maamaksu vaidlustajate hulgas oli näiteks neli Nõmme majaomanikku, kelle kodud asuvad piirkonnas, kus ehitusmääruse kohaselt ei ole lubatud kinnistuid tükeldada väiksemateks kui 1200 ruutmeetri suurusteks kruntideks. Kaebustes leitakse, et kaasomanikele kehtestatud piirang on vastuolus põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega ning palutakse tunnistada maamaksuseaduse § 11 lõige 3 osaliselt põhiseadusevastaseks. Oli ka kaebusi, milles vaidlustati 1500 ruutmeetri piirang tervikuna ning leiti, et kogu kodualune maa tuleb maamaksust vabastada sõltumata maatüki suurusest, sest tihti sõltub krundi suurus asjaoludest, mida koduomanik muuta ei saa.

Maksu- ja Tolliametile esitatud vaietes vaidlustatakse maksuhalduri praktika muudatust, mis puudutab maksukohustuse alampiiri arvutamist. Maamaksuseaduse kohaselt maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Varem arvutati seda piirmäära iga objekti kohta eraldi, aga sellel aastal liidetakse ühe kohaliku omavalitsuse piires isiku kõikide maakasutuste maksukohustused kokku. Selle tulemusena peavad paljud maksumaksjad maksma näiteks uuemates kortermajades eraldi korteriomandina vormistatud parklakohtade eest mõned eurod või isegi sendid maamaksu. EML arvates ei ole selline halduspraktika muudatus kooskõlas maamaksuseaduse sätte ega mõttega, sest nii väikeste summade arvutamine kulutab liigselt maksuhalduri ja kohalike omavalitsuste ametnike ressurssi.

Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme.

„Eurotsooniga liitumine on Lätile parim ja sisuliselt ainus valik,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna paarikümne Läti ajakirjanikuga kohtudes. „Väikeste avatud majanduste jaoks on oma valuuta tarbetu luksus, sest aktiivse rahapoliitika otsustavad suured ning tundmatutesse rahaühikutesse suhtuvad investorid umbusklikult.“

Ligi sõnul vajavad väikesed ja vaesemad majandused turgude usaldust kõige rohkem ja Eesti ning teiste riikide kogemus näitab, et euro suudab usaldust tõsta. „Väike valuuta on haavatav, ja isegi kui ta tehakse fikseeritud kursiga veekindlaks, arvavad investorid seda ikka.“ Mõistagi on oluline, et euroalasse viinud hea majanduspoliitika jääks kestma – nõrkadel alustel majandused on haavatavad ka euroalas.

Läti majanduse dünaamika on Eesti omale sarnane. „Eesti majandus on olnud alates 1996. aastast Euroopa kõige kiirema kasvuga. Buum oli Lätis veelgi võimsam, aga loogiliselt järgnes sellele ka sügavam langus,“ selgitas Ligi. „Eesti ja Läti ühiskonnad tegid ülekuumenemiseks sarnaseid vigu, aga Eestit aitasid püsiva eelarveülejäägiga loodud puhvrid ja kiirem reageerimine rutem ja valutumalt kriisist väljuda. Mõlemad näited on head õppetunnid väikeste riikide ohtudest ning ma usun, et sarnaseks osutub ka euro kui ühiskonda liitva sümboli mõju.“

Ministri sõnul avaneb Läti majanduse potentsiaal paremini eurole üleminekul. „Eesti puhul taastus investorite huvi juba meie otsustavuse teadvustamisest ja sellele järgnesid ka investeeringud. Euro positiivset mõju näitas ka riigireitingute paranemine.“

„Läti on olnud edukas euro kasutuselevõtu tingimuste täitmisel ning seda tuleb tunnustada. Samas on tehtud reformid olnud vajalikud sõltumata rahaühikust,“ rääkis Ligi. Minister lisas, et muudele euro kasutuselevõtmise argumentidele lisaks on Lätil võimalik liituda institutsionaalselt palju tugevama euroalaga, kui see oli Eesti liitumise ajal. „Ootame ka Läti rahandusministrit eurogrupi laua taha, et konservatiivse eelarvepoliitika eest kõnelejate hääl oleks tugevam.“

Ehkki Eestis on tuhandeid majapidamisi, mis halva elektripingekvaliteedi tõttu peaksid saama võrgutasudelt 80-protsendilist soodustust, jääb kompensatsioon tihti teadmatuse tõttu saamata.

Võrguettevõtja Elektrilevi hinnangul on Eestis kuni 15 000 probleemset majapidamist, soodustuste saajaid kuni 4500. Nende 4500 toetusesaaja pingekvaliteedi probleemide lahendamine läheks maksma 100 miljonit eurot,sama raha eest on võimalik parandada 60 000 elektritarbija rikkeid, ütles Elektrilevi käiduosakonnajuhataja Jaanus Tiisvend Eesti Päevalehele.

Elektrilevi teatel on ettevõte aastaid panustanud pingekvaliteedi probleemide lahendamisse ning aastatel 2008-2012 parandanud pingekvaliteeti aastas keskmiselt ligi 1000 majapidamisel, millesse on investeerinud igal aastal 11-12 miljonit eurot. Kokku on nelja aastaga pingekvaliteedi probleem lahendatud 4860 kliendil.

Lisaks märgib ettevõte, et hüpoteetiline number ehk 15 000 probleemset kohta põhines üksnes hinnangul, kuna pingekvaliteedi tegelik olukord sõltub konkreetsest tarbimiskohast. "Seetõttu on protsess korraldatud selliselt, et kui klient tunnetab häireid pingekvaliteedis, pöördub ta meie poole, vaatame olukorra üle ja tasu vähendamine toimub normidele mittevastava pinge tuvastamise korral konkreetses tarbimiskohas," märkis ettevõte.

Ettevõtte teatel on praeguseks suurema kliendiarvuga ja aastaringselt elutegevuseks kasutatavad pingeprobleemidega liinid suures osas korda tehtud ja jäänud on valdavalt hõredalt asustatud liinid, kus liini kordategemise kulu ühe majapidamise kohta on väga kallis. Lisaks on probleemsed endiste suvilakooperatiivide ja aiandusühistute elektrivõrgud, mille korda tegemine võtab rohkem aega ja raha.

Soodustuse andmist ei reguleeri seadus ega konkurentsiameti metoodika, Elektrilevi sõnul vähendas ettevõte mittevastava pinge korral võrgutasusid 80 protsenti. Soodustuse andmata jätmine ei ole ettevõtte sõnul olnud tahtlik käitumine, vaid on tekkinud infoliikumisest ja andmebaaside vahetuse vigadest.

Aastas lahendab Elektrilevi umbes 1000 tarbija elektrikvaliteedi probleemid.

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 20.02.2013. Seadus jõustub 16.03.2013.

Seaduse eesmärk on denonsseerida rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsioon, millega Eesti Vabariik ühines 1923. aasta 4. detsembril.

1890. aasta konventsiooni artiklite sätted on põhjalikult reguleeritud hiljem kehtestatud rahvusvaheliste õigusaktidega, mida täpsustavad nende alusel välja antud riigisisesed õigusaktid. Seetõttu ei kasutata enam 1890. aasta konventsiooni küsimuste reguleerimiseks, mistõttu tuleb õigussüsteemi korrastamise huvides riigil need kohustused lõpetada. Nii on käitunud enamik konventsioonis osalenud riike.

Tänapäeval kasutusel olev rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteem võeti kasutusele 1. jaanuaril 1988 ning seda haldab World Customs Organization (WCO). Eesti on WCO liige 1992. aastast ja harmoneeritud süsteemi komitee liige aastast 1995.

Konventsiooni artikli 15 kohaselt pikeneb konventsiooni kehtivusaeg seitsmeaastaste perioodide kaupa ning konventsioonist väljaastumine (denonsseerimine) jõustub vastava perioodi lõppedes. Käesolev seitsmeaastane periood lõpeb 1. aprillil 2017, mis eelduslikult oleks ka konventsiooni denonsseerimise jõustumise kuupäev Eesti suhtes.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 20.02.2013. Seadus jõustub 01.07.2013.

Meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise eesmärk on üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/65/EL. Nimetatud direktiiv sätestab liikmesriikidele

kohustuse tagada teavitusformaalsuste täitmine elektrooniliselt ja nende edastamine ühtse liidese kaudu.

Luuakse ühtne elektrooniline mereinfosüsteem, mille vastutavaks töötlejaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Ühtne infosüsteem vähendab laevaomanike ja sadama pidajate halduskoormust ning tagab teavitamiskohustusega seotud andmete kiire kättesaadavuse.