Sulev Luiga, juhtivpartner ja tegevjuht, vandeaudiitor, BDO Eesti		Sven Siling, partner ja audiitorteenuste juht, vandeaudiitor, BDO Eesti

Vandeaudiitorite pakutav lisandväärtus seisneb eelkõige turuosalistele täiendava kindlustunde loomises. Infotarbijate (investorite, finantseerijate, maksukogujate, tarnijate, klientide ja töötajate) huvi on saada usaldusväärset teavet kliendi-koostööpartneri majandustulemuste kohta ja sedakaudu kaitsta end asümmeetrilise info ohtude eest. Tänavu 8. märtsil möödus kolm aastat audiitortegevuse seaduse jõustumisest, mis määratles kvaliteedi tagamiseks senisest konkreetsemad audiitorteenused ning vandeaudiitorite kutsestandardid.

Seaduse nõuetest tasub tähelepanu pöörata sellele, et avalikkusele mõeldud audiitorteenuseid tohib Eestis osutada üksnes vandeaudiitor ning üksnes tegevusluba omava audiitorettevõtja [1] kaudu. Laias laastus võib vandeaudiitori osutatavad teenused jagada kolmeks:

• kindlustandvad audiitorteenused,
• seonduvad audiitorteenused ning
• nõustamine.

Esimese puhul on audiitorteenuse lõpptulemuseks vandeaudiitori seisukohavõtt, mis on mõeldud kindlustunde tekitamiseks avalikult kasutamiseks. Kahe viimase puhul tuleb arvestada piirangutega kas avalikult kasutamisel ja/või kindlustunde väljendamisel.

Audiitorteenused üldse, kuid eriti kindlustandvad audiitorteenused, seonduvad enamikule raamatupidamise aastaaruannete auditi või ülevaatuse kohustusega. Tegelikult jagunevad kindlustandvad audiitorteenused omakorda kolmeks:

• finantsaruannete audit [2] (põhjendatud kindlustunnet andev teenus)
• finantsaruannete ülevaatus [3] (piiratud kindlustunnet andev teenus)
• muud kindlustandvad audiitorteenused [4] (nii põhjendatud kui ka piiratud kindlustunnet andvad teenused), mis sobivad kasutamiseks eelkõige teiste vandeaudiitorile seadusega pandud kohustuste täitmisel (näiteks erikontrollide läbiviimine, mitterahaliste sissemaksete väärtuse hindamise kontroll jmt).

Kindlustandvate teenuste rahvusvahelise raamistiku (EE) kohaselt eksisteerib kaht tüüpi kindlustandvaid teenuseid, mida on vandeaudiitoril lubatud osutada:

• põhjendatud kindlustandvad teenused ja
• piiratud kindlustandvad teenused.

Raamistikus toodud selgituste kohaselt nimetatakse kindlustandvate teenuste puhul (eriti möödunud perioodide finantsinformatsiooni osas) põhjendatud kindlustandvaid teenuseid audititeks ja piiratud kindlustandvaid teenuseid ülevaatusteks. On olemas ka avalikkusele kasutamiseks mõeldud kindlustandvad audiitorteenused tulevikku suunatud finantsinformatsiooni osas.

Seonduvad audiitorteenused [5] on tavapäraselt kas töövõtud kokkuleppeliste protseduuride tegemiseks finantsinformatsiooni osas või töövõtud finantsinformatsiooni koostamiseks. Sellised teenused ei ole mõeldud suvalistele kasutajatele kindlustunde loomiseks ning on mõeldud vaid toetava materjalina asjakohaste juhtimisotsuste tegemisel. Tavapäraselt on sellistel teenustel vaid kaks poolt (teenust osutav vandeaudiitor ning otsust teostav-vastutav isik-tellija).

Kokkuleppeliste protseduuride läbiviimise töövõtu lõppeesmärk on vandeaudiitori aruande esitamine (vaid) tehtud faktiliste tähelepanekute kohta. Kuna vandeaudiitor esitab oma aruande (vaid) kokkulepitud protseduuride tulemusena tehtud faktiliste tähelepanekute kohta, siis ei väljenda ta mingit kindlust ei tööd tellinud ega mittetellinud osalistele (sh avalikkusele). Aruande kasutajad peavad ise hindama audiitori poolt aruandes välja toodud protseduuride asjakohasust ja tähelepanekuid ning tegema vandeaudiitori töö põhjal ise omad järeldused ja otsustused. Säärased töövõtud sobivad eelkõige mingite faktide või asjaolude kinnitamiseks teatud tüüpi erikontrollides ja nende sobivuses audiitorteenust mittetellinud osalistele kindlustunnet tekitava tõendusmaterjalina tasuks tõsiselt kahelda.

Viidates asjaolule, et Eestis ei ole lubatud vandeaudiitoril teostada auditit või ülevaatust iseenda koostatud finantsaruannetele, sest sellega kaasneb sõltumatuse kadumise oht eneseülevaatuse kaudu, siis finantsinformatsiooni koostamise töövõtu eesmärk on vandeaudiitori kui arvestuseksperdi asjatundlikkuse kasutamine finantsinformatsiooni kogumisel, klassifitseerimisel ja kokkuvõtete tegemisel. See audiitorteenus hõlmab tavaliselt andmete koondamist mõistetavasse vormi ilma nõudeta kontrollida antud informatsiooni aluseks olevaid väiteid. Töös kasutatavad protseduurid ei ole välja töötatud eesmärgiga, mis võimaldaks vandeaudiitoril-arvestuseksperdil väljendada mistahes kindlust finantsinformatsiooni kohta. Samas saavad finantsinformatsiooni kasutajad arvestuseksperdi kaasamise tulemusel teatud kasu, sest teenus on osutatud kutsealase kompetentsuse ja nõutava hoolsusega.

Nõustamisteenuseid eristab eespool kirjeldatud audiitorteenustest eelkõige teenuste osutamise kohustuslike alusstandardite puudumine. Nõustamisteenuste osutamine põhjustab tänapäeval audiitorettevõtjatele tihti probleeme – nõustamisteenuseid osutades seatakse liialt tihti ohtu oma sõltumatus, kuna hiljem omaenda soovituste tulemuste kontrollimisel on keeruline jääda objektiivseks. Samas eristab professionaalset firmat asjaarmastajatest just nõustamisvõimekus ning oskus nõustamisel potentsiaalseid tulevasi huvide konflikte vältida.

Piltlikult öeldes on iga nõustamine rätsepatöö ja niisuguseid töid ei tasu seda mitte tellinud kolmandatel osalistel kunagi lugeda mingitki kindlustunnet tekitavateks. Siiski tasub vandeaudiitoril ja kasutajatel arvestada, et kirjaliku nõustamisteenuse korral võib aruanne olla hiljem käsitletav kindlustandva või seonduva audiitorteenusena isegi siis, kui see algselt nii mõeldud ei olnud.

Sedakaudu tasub meeles pidada, et vandeaudiitori nime kasutamise lõpptulemusena on lugejate ootused kõrgendatud ja igasugune vandeaudiitori osutatud teenus, mis vastab kindlustandva teenuse definitsioonile, ei ole kolmandate osaliste jaoks kõigest konsultatsioonitöövõtt, vaid kindlustandev teenus. Kindlustandev teenus tähendab teenust, mille puhul vandeaudiitor avaldab kokkuvõtte, mis on  kavandatud suurendama kasutajate usaldust käsitletava küsimuse hindamise või mõõtmise lõpptulemuse vastu ning milles ei ole fikseeritud piiranguid kasutamisele ja ettenähtud kasutajatele (avalikustamisele).

Sotsiaalministri 02.08.2013 määrus nr 27
https://www.riigiteataja.ee/akt/108082013001

Põllumajandusministri 01.08.2013 määrus nr 54
https://www.riigiteataja.ee/akt/106082013001