Eesti miinimumpalk kuulub Euroopa Liidu (EL) riikide hulgas madalamate hulka, tänavu jaanuaris oli Eesti 320-eurosest miinimumpalgast madalam Rumeenia, Bulgaaria, Läti, Leedu ja Tšehhi miinimumpalk, selgub Eurostati andmetest.

Võrdluses, mis ei võta arvesse tulumaksude ega sotsiaalmaksude erinevusi, oli EL-i madalaim miinimumpalk Rumeenias, kus see oli 157 eurot kuus, kuid sellele üsna lähedale jäi Bulgaaria 159 euroga. Läti miinimumpalk oli samal ajal 287 eurot, Leedus 290 eurot ja Tšehhis 312 eurot.

Kõrgeim miinimumpalk oli jaanuaris Luksemburgis, kus see ulatus 1874 euroni, järgnesid Belgia 1502 euro ja Holland 1469 euroga. Esimese kuue hulka mahtusid ka Iirimaa miinimumpalk 1462 euroga, Prantsusmaa miinimumpalk 1430 euroga ja Suurbritannia miinimumpalk 1264 euroga.

Kõrgeim miinimumpalk suhtena tööstuse, ehituse ja teenuste sektorite keskmisse brutopalka oli EL-i liikmesriikidest Kreekas, kus see ulatus 50%-ni, järgnes Sloveenia 49%-ga. Eesti miinimumpalk oli selles võrdluses EL-is altpoolt teine, jäädes 33,8 %-le. Madalam oli ainult Tšehhi miinimumpalk 32,5%-ga. Läti miinimumpalk moodustas 45,1% arvestatud sektorite keskmisest ja Leedu miinimumpalk 41,1%.

Kõigis Euroopa riikides ei ole seadusega määratud miinimumpalka. Miinimumpalgata maade hulka kuuluvad kõik Põhjamaad – Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Island – ning lisaks neile ka Saksamaa, Itaalia, Austria ja Šveits.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2012. aasta IV kvartalis 6500 vaba ametikohta ning nende arv kasvas varasema aasta sama ajaga võrreldes 4,3%.

Vabade ametikohtade määr oli IV kvartalis 1,3%. Vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabade ametikohtade summa).

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli muudes teenindavates tegevustes (pesumajad, keemiline puhastus, iluteenindus ja nii edasi) (2,8%) ning kõige madalam mäetööstuse tegevusalal (0,7%), teatab Statistikaamet.

2011. aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis vabade ametikohtade määr kõige kiiremini muudes teenindavates tegevustes (1,8 protsendipunkti).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli finants- ja kindlustustegevuses, kus vabu ametikohti oli 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,5 korda rohkem.

Vabadest ametikohtadest 28% oli avalikus sektoris ja 72% erasektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,2% ja erasektoris 1,3%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Varatute ettevõtete osatähtsus pankrotistunud ettevõtete seas tõusis 2012. aastal rekordilise 70,5%-ni. Kahel eelneval aastal olid vastavad näitajad 62% ja 49%.

Eestis kuulutati möödunud aastal välja 495 äriühingu maksejõuetus, sellest 349 juhul pankrotti välja ei kuulutatud ning pankrotimenetlus rauges. Mullu pankrotistus iga 331. ettevõte ehk 0,30% kõigist Eesti ettevõtetest. Pankrotiettevõtete suurimateks võlausaldajateks olid pangad, selgub Krediidiinfo pankrottide paneeluuringust.

Pankrotistunud ettevõtete arv jätkas hoogsalt vähenemist juba teist aastat järjest. Eelmisel aastal vähenes pankrotistunud ettevõtete arv 128 ettevõtte võrra ehk 20,5%, 2011. aastal vähenes pankrotistunud ettevõtete arv võrreldes eelnenud aastaga 40%.

Krediidiinfo finantsanalüütiku Anne-Ly Otsa hinnangul on Eesti ettevõtete pankrotistumine saavutanud kriisieelse taseme ja stabiilsetes majandusoludes peakski jääma pankrottide arv 400-500 ettevõtte piiridesse. Seda kinnitab ka tänavu esimese kahe kuu pankrottide registreerimisteadete arv, mis on võrreldes möödunud aastaga jäänud praktiliselt samaks.

Maakonniti oli mullu kõige kõrgema pankrotistumise tasemega piirkonnaks Pärnumaa, kus oli 4,24 pankrotti tuhande ettevõtte kohta. Harjumaal, kus on suurim pankrottide absoluutarv, oli mullu 3,37 pankrotti tuhande ettevõtte kohta ning Saaremaal 3,27 pankrotti tuhande ettevõtte kohta. Kõige madalam oli pankrotistumise tase mullu Jõgevamaal, kus pankrotistus vaid üks ettevõte. Pankrottide arv tuhande ettevõtte kohta on enamikus maakondades vähenenud.

Sarnaselt Euroopa Liiduga on olnud Eestis kaks kõrgeima pankrotistumise tasemega valdkonda juba mitu aastat majutus-toitlustus ja ehitus, kus mullu pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 7,21 ja 5,97 ettevõtet. Üldse ei pankrotistunud ettevõtteid neljas valdkonnas: energia, vee- ja prügimajanduses, tervishoius, mäetööstuses ning avalikus halduses.

Tüüpiline pankrotiettevõte on müügituluga alla 0,5 miljoni euro ning mitu aastat kahjumiga töötav omakapitalita firma. Pankrotistunud ettevõtetest rohkem kui kolmveerandil esines viimasel aastal maksuvõlg ja ligi veerandil pidev maksuvõlg kogu aasta jooksul.

Möödunud aastal viidi läbi ligi 9000 riigihanget, millest vaidlustati ligikaudu kolm protsenti ehk riigihangete vaidlustuskomisjonile esitati 272 vaidlustust, teatas BNS.

Riigihangete vaidlustuskomisjon vaatas läbi 200 ja jättis läbi vaatamata 72 vaidlustust, märkis rahandusministeerium. Kõige enam ehk 33% juhtudest vaidlustati hankija otsus pakkumise edukaks tunnistamiseks, 18% juhtudest vaidlustati pakkumise vastavaks tunnistamise otsus ja 13% juhtudest pakkuja kvalifitseerimine.

Menetlusse võetud vaidlustustest rahuldas vaidlustuskomisjon 90 ja jättis rahuldamata 80. Vaidlustaja loobus vaidlustusest 26 korral ja hankija tunnistas vaidlustuse põhjendatuks viiel korral. Kokkuleppel lahendati vaidlustus kahel juhul.

Kõige rohkem vaidlustati kaitseväe, maanteeameti ja Tallinna keskkonnaameti hankeid, kõige aktiivsemad vaidlustajad olid turvafirma G4S Eesti üheksa vaidlustuse ja Merco, Nordecon, Eesti Keskkonnateenused ning Inversion Software viie vaidlustusega.

Valitsus kinnitas neljapäeval, 14. märtsil pensioniindeksi määruse, mille järgi tõusevad pensionid 1. aprillist viie protsendi võrra.

Määruse järgi on tänavune pensioniindeksi väärtus 1,05. Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus 3,9 protsenti. Rahandusministeeriumi andmetel oli sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 7,8 protsenti. Selle arvutuskäigu järgi oleks riikliku pensioni arvestusliku indeksi väärtus 1,070 ehk pensionitõus peaks olema seitse protsenti.

Sotsiaalministeerium märkis määruse seletuskirjas, et indeksi 1,070 rakendamine tekitaks tänavu suured käärid riikliku pensionikindlustuse eelarve tulude ja kulude vahel. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleks kogu pensionikindlustuse defitsiit üle 300 miljoni euro ning selline defitsiit ohustab riikliku pensionikindlustuse finantsilist jätkusuutlikkust.

Lisaks tuleb arvestada aastatel 2009-2012 tehtud indekseerimisi. Aastatel 2010 ja 2011 oli arvestuslik indeks vastavalt 0,909 ja 0,957, kuid valitsus kinnitas indeksiks 1,000 ning pensioni suurust ei vähendatud.

Seetõttu on valitsusel tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest kohustus tasaarvestada tegelikust indeksist erinev indeksi osa. Seetõttu kinnitas valitsus eelnõu järgi pensioni vähendatud indeksi, mille väärtus on 1,050.

Riiklike pensionide indekseerimisel korrutatakse rahvapensioni määr 1,05-ga, pensioni baasosa 1,055-ga ja aastahinne 1,045-ga, mis toob kaasa pensionide tõusu.

Rahvapensioni määr on pärast indekseerimist 140,81 eurot, pensioni baasosa 126,8183 eurot ja aastahinne 4,718 eurot. 15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 197,59 eurot, 30-aastase staažiga inimesel 268,36 eurot, 40-aastase staažiga inimesel 315,55 eurot ning 44-aastase staažiga inimesel 334,42 eurot.

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus 2013. aastal on umbes 51 miljonit eurot. Tänavu 1. jaanuari seisuga elas Eestis 407 347 pensionäri.