http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222558711

Riigikohtu 10.04.2013 lahend nr 3-2-1-21-13

Viited õigusaktidele:

• TsMS § 370 lg 2
• TsÜS § 132
• VÕS § 1045 lg 1 p 2

Asjaolud

Hageja esitas hagi kostja (tööandja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt pistis hageja käe proovivõtumasina purustisse, et eemaldada sinna kinni jäänud põlevkivitükki ja seal kukkus tema käe peale vasarpurusti. Hageja leidis, et tööõnnetuse põhjustas tööandjapoolne ebapiisav väljaõpe ja ohutusalane juhendamine. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on hagejale tekkinud kahju eest vastutav.

Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja ise rikkus tööohutusnõudeid ja põhjustas sellega endale kahju, siis ei esine kostja tegu (tegevusetust) ning juba selle asjaolu tõttu on kostja vastutus välistatud. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohtud leidsid ekslikult, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et hageja enda hooletu tegevus välistab kostja deliktilise vastutuse.

2. Praegusel juhul oleks kostja vastutus välistatud tema teo ning hageja kahju vahel põhjusliku seose puudumise tõttu juhul, kui hageja oleks tahtlikult tekitanud endale kehavigastuse. Kostja tegevus on eelduslikult õigusvastane üksnes asjaolu tõttu, et see tegevus põhjustas hagejale tervisekahjustuse. See tähendab, et hageja ei pea kostja deliktilisele vastutusele võtmiseks tõendama, et kostja rikkus tööohutuse nõudeid.

3. Hageja hüvitisnõuete õigusliku aluse määramine tähendab nõuete kvalifitseerimist, mis on kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest. Juhul kui hageja ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus hindama kõiki alternatiivseid nõude aluse võimalusi, millised hagis esitatud asjaolude pinnalt nähtuvad.

4. Lisaks lepingu rikkumisest tulenevale vastutusele ja deliktilisele vastutusele oma õigusvastase ja süülise teo eest võib kostja vastutada deliktiõiguse sätete alusel ka oma töötajate tegude tagajärgede eest.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Viited muudatustele:

• Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Maamaksuseadus
• Eesti NSV taluseadus
• Maksukorralduse seadus
• Kohalike maksude seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 22.05.2013. Seadus jõustub 1.07.2013, § 4 jõustub üldises korras 17.06.2013 ja osaliselt 1.01.2014.

Seaduse muudatuse peamiseks eesmärgiks on edendada elektroonilist asjaajamist maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel.

Muudatusega laiendatakse elektrooniliste dokumentide kättetoimetamise võimalusi maksukohustuslasele. Maksuhaldur saab maksukohustuslasele teha dokumendi kättesaadavaks e-maksuameti keskkonnas, teavitades sellest isikut e-kirja või lühisõnumiga. Dokument loetakse kätte toimetatuks, kui isik saadab dokumendi kättesaamise kohta kinnituse või avab dokumendi e-maksuametis.

Samuti on maksuhalduril on õigus saata maksukohustuslasele meeldetuletusi ja muud maksukohustuslast puudutavat informatiivse tähendusega teavet ning muudatuse kohaselt võib maksuhaldur ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele lisaks maksuvõlgade suurusele ka nende tekkimise aja. Muudetakse ka aegumistähtaja regulatsiooni.

Lisaks maksukorralduse seadusele muudetakse veel kohalike maksude seadust ja maamaksuseadust ning tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV taluseadus.

Viited muudatustele:

• Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Kaubandusliku meresõidu seadus
• Riigilõivuseadus
• Meresõiduohutuse seadus
• Sadamaseadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 15.05.2013. Seadus jõustus 09.06.2013.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on kehtestada siseriiklik regulatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1177/2010 rakendamiseks, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 392/2009 regulatsioon reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral.

Seadust täiendatakse paragrahvidega reisijate õiguste kaitse ja vastutuse piirmäära ning vastutuskindlustuse tõendi kehtivuse kohta reisija surma, tervisekahjustuse ja kehavigastuse põhjustamise korral.

Samuti täiendatakse seadust reisijate veo kohta merel ilma nõuetele vastava vastutuskindlustuse ja muu rahalise tagatiseta, puudega või piiratud liikumisvõimega reisijale laeva pardal abi osutamata jätmise ja tühistatud või hilinenud väljumisest reisija teavitamise, marsruudi muutmise või piletihinna hüvitamise võimaldamise nõude eiramise ning reisiteabe andmata jätmise kohta laeva pardal, mille eest nähakse ette rahatrahvid. Väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on Veeteede Amet või Tarbijakaitseamet.

Lisaks kaubandusliku meresõidu seadusele muudetakse veel meresõiduohutuse seadust, sadamaseadust ja riigilõivuseadust.

Viited muudatustele:

• Investeerimisfondide seaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Investeerimisfondide seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 25.04.2013. Seadus jõustus 25.05.2013.

Investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eesmärgiks on täiendada investeerimisfondide likvideerimist käsitlevat regulatsiooni, et vältida õiguslikku ebamäärasust fondide likvideerimisel ja tagada investorite piisav kaitse.

Muudatuse kohaselt võib sellise kinnise fondi, mille osakuid ei võeta tagasi varem kui ühe aasta möödumisel osakuomanike vastava nõude esitamisest, likvideerimise otsustada lisaks osakuomanike üldkoosolekule ka Finantsinspektsioon, kui kahe kuu jooksul fondivalitseja valitsemisõiguse lõppemisest ei ole osakuomanike üldkoosolek fondi tingimuste muutmise otsusega kinnitanud uut fondivalitsejat või otsustanud fondi likvideerimist.
Sellega seoses nähakse ette täpsem kord, kuidas Finantsinspektsioon likvideerijad määrab. Finantsinspektsioon määrab ka likvideerijatele tasu likvideerimismenetluse läbiviimise eest ja muudatuse kohaselt ei kohaldata sellisel juhul seaduse § 185 lõikes 1 sätestatud 2% piirmäära.

Viited muudatustele:

• Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Kindlustustegevuse seadus
• Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus
• Soolise võrdõiguslikkuse seadus
• Väärtpaberituru seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 11.04.2013. Seadus jõustus 06.05.2013.

Seaduse muudatuse peamisteks eesmärkideks on tõsta kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ning võtta arvesse Euroopa Kohtu otsus, mille järgi ei või samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja -hüvitised enam erineda.

Samuti volitatakse Finantsinspektsiooni teostama järelevalvet lühikeseks müügi tehingute ja börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamise üle ning määratakse karistused Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevate nõuete rikkumiste eest.