http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-6-13

Riigikohtu 06.03.2013 lahend nr 3-2-1-6-13

Viited õigusaktidele:

• TLS § 74 lg 4
• TsÜS § 146 lg 1

Asjaolud

Hageja (tööandja) esitas hagi kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja väite kohaselt osutas kostja tööandjale konkurentsi tööandja põhikirjas fikseeritud tegevusaladel tööandja juures töötamise ajal. Hageja on tuginenud sellele, et nõude aegumisele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Kostja vaidles hagile vastu ja taotles aegumise kohaldamist  töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 4 järgi.

Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid hageja hagi aegumise tõttu hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

2. TLS-i § 74 lg 4 kohaldub juhtudele, kui tegemist on tööülesannete täitmisel tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Konkurentsipiirangu kokkuleppega ei määrata kindlaks töötaja tööülesandeid. Sellest tulenevalt ei saa ka konkurentsipiirangu rikkumise tõttu tekkinud kahju käsitada tööülesannete täitmisel tekkinud kahjuna.

3. Kuna tegemist on võlaõigusliku kokkuleppega, kohaldub nõude aegumisele TsÜS-i § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-188-12

Riigikohtu 25.02.2013 lahend nr 3-2-1-188-12

Viited õigusaktidele:

• ÄS § 180 lg 5¹
• VÕS § 1045 lg 1 p 7

Asjaolud

Hageja (Maksu- ja Tolliamet) esitas kostja I (osaühing) ja kostjate II-IV (juhatuse liikmed) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus. Hagiavalduse kohaselt ei ole hagejal õnnestunud kostja I vara arvel maksunõuet rahuldada, kuna kostja I on püsivalt maksejõuetu ja osaühingu kohustused ületavad tema varasid. Kostjad II-IV ei esitanud sellises olukorras pankrotiavaldust ega teinud midagi osaühingu majandusliku olukorra parandamiseks ning selle majanduslikud näitajad halvenesid järgmistel kuudel veelgi. Kostjad II-IV hagi ei tunnistanud ja palusid jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Kostjad leidsid, et tegemist on avalik-õigusliku maksuvaidlusega, mida ei saa lahendada tsiviilkohtumenetluses.

Maakohus ja ringkonnakohus jätsid hagiavalduse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis mh, et pankrotiavalduse esitamata jätmise ja hageja kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kuna rikutud ei ole niisugust kaitsenormi, mis kohustas isikut tegutsema kahju ärahoidmise huvides konkreetse isiku (võlausaldaja) suhtes, ei tulene ainuüksi õigushüve kahjustamise faktist kostjate tegevuse õigusvastasus hageja suhtes. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, kuna kohus leidis valesti, et tegemist ei olnud kaitsenormiga, mis kaitseks riiki maksunõude rahalise väärtuse vähenemise eest.

2. Juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla osaühingu püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine.

3. Riik saab nõuda hüvitist sellise kahju eest, mis seisneb riigi maksunõude reaalväärtuse vähenemises või maksunõudelt teenimata finantstulus. Viimati nimetatud juhul ei nõuta maksuvõla tasumist, vaid hüvitist selle eest, et õigusvastase teo tõttu on riigi maksunõude väärtus langenud. Selline nõue ei ole käsitatav maksunõudena, vaid deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena, mille materiaalõiguslik alus tuleneb tsiviilõigusest.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-189-12

Riigikohtu 18.02.2013 lahend nr 3-2-1-189-12

Viited õigusaktidele:

• HKMS § 4 lg 1
• RHS § 34 lg 6

Asjaolud

Hageja osales koos kaaspakkujaga kostja korraldatud riigihankes. Tagatiseks esitas hageja garantii pangast. Ühispakkujate pakkumus riigihankes oli tunnistatud vastavaks ja edukaks, kuid kaaspakkuja esitas teate pakkumuse tagasivõtmise kohta. Kostja lükkas ühispakkujate pakkumuse tagasi ja esitas pangale nõude garantii väljamaksmiseks. Hageja arvates ei ole kostjal õigust garantiid täitmisele pöörata.

Maakohus jättis hagi ja hagi tagamise taotluse läbi vaatamata. Määruse järgi rikkus hageja vaidluste lahendamiseks kehtestatud kohustuslikku kohtueelset korda ja esitas avalduse kohtule, kellel ei ole avalduse lahendamise pädevust. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja jättis määruskaebuse rahuldamata. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata, sest ringkonnakohus leidis õigesti, et riigihanke raames antud garantii realiseerimise vaidlustamine kostja poolt on avalik-õiguslik vaidlus, mis lahendatakse halduskohtus.

2. Pakkumuse tagatise tagastamise tingimused on sätestatud riigihangete seaduse § 34 lg-s 6. Seega on ka tagatise realiseerimise vaidlustamine hankemenetluse osa.

3. Vaidlust ei muuda eraõiguslikuks garantii eraõiguslik iseloom. Lepinguliste läbirääkimiste reegleid ettenägev hankemenetlus on kuni hankelepingu sõlmimiseni seadusega erandlikult allutatud avalikule õigusele ja halduskohtumenetluse reeglitele.

4. Sarnaselt garantii realiseerimise lubatavuse küsimuse hindamisega on halduskohtu pädevuses ka võimalik hageja nõue kostja vastu garantii alusetu realiseerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-49-12

Riigikohtu 13.02.2013 lahend nr 3-3-1-49-12

Viited õigusaktidele:

• KKütS § 2 p 10
• KKütS § 14.1
• RHS § 10 lg 3
• RHS § 16 lg 3
• RHS § 16 lg 5
• RHS § 90 lg 8
• HKMS § 4 lg 1

Asjaolud

AS Tallinna Küte kuulutas välja soojuse ostmise konkursi, kus pakkumise esitas mh OÜ Maardu Elektrijaam. Tallinna Küte otsustas tunnistada Maardu Elektrijaama pakkumise konkursile mittevastavaks ja lükata see tagasi. Maardu Elektrijaam esitas seejärel halduskohtusse kaebuse Tallinna Kütte otsuse tühistamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse, Tallinna Küte esitas määruskaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtja tegevust reguleerivad ka avaliku õiguse normid, ei muuda ettevõtja õigussuhteid avalik-õiguslikuks. Avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui eraõiguslikule isikule on pädeva asutuse poolt õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse avalikku ülesannet täita ka eraõiguslikus vormis. Eraõiguslikus vormis tegutsemine tähendab, et ülesande täitmiseks luuakse haldusorgani ja puudutatud isikute vahel eraõiguslikud suhted. Sellises suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

2. Kaugkütte võrguettevõtja poolt soojuse ostmiseks korraldatud konkursist tulenevad vaidlused ei ole avalik-õigusliku iseloomuga. Võrguettevõtja poolt soojuse jaotamise ega ostmisega ei kaasne riigivõimu volitusi. Isegi kui võrguettevõtja on turgu valitsev ettevõte, nt olulist vahendit omav loomulik monopol, ei muuda see teda avaliku võimu teostajaks. Turgu valitseva ettevõtja positsiooniga kaasneb majanduslik, mitte avalik võim. Õiguste kaitsmiseks majandusliku võimu kuritarvitamise eest ei ole vältimatult vajalikud samad garantiid, mis kehtivad avaliku võimu teostamise korral, sh võimalus pöörduda halduskohtusse.

3. Riigihangete seadus (RHS) ei laiene võrguettevõtja poolt soojuse ostmisele. RHS-i § 90 lg 8 kohaselt ei ole RHS-i § 83 lg 1 tähenduses soojusenergiaga seotud valdkondades tegutsev hankija kohustatud järgima RHS-i 5. peatükis sätestatud korda energia või selle tootmiseks vajaliku kütuse ostmisel. RHS-i § 90 lg-s 8 tehtud erand 5. peatüki kohaldamise kohustusest ei tähenda, et 5. peatüki asemel tekiks soojuse ostjal kohustus kohaldada RHS-i muid sätteid. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 141 ja RHS-i § 90 lg 8 vabastavad võrguettevõtja soojuse ostmisel tervikuna riigihanke korraldamise kohustusest. KKütS-i § 141 lg-d 2 ja 5 näevad selle asemel ette Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale vastava konkursi korraldamise.

4. Ainuüksi olulise vahendi valdamine ei ole veel võrdsustatav eri- või ainuõiguse alusel tegutsemisega.

Riigikohus rahuldas AS-i Tallinna Küte määruskaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-75-12

Riigikohtu 12.02.2013 lahend nr 3-3-1-75-12

Viited õigusaktidele:

• KMS § 37 lg 7

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet kohustas kaebajat tasuma käibemaksu, sest kaebaja ei saanud soetada kolmandalt isikult rasket kütteõli. Kaebaja esitas halduskohtusse maksuhalduri otsuse peale kaebuse, mille kohtud jätsid rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

Riigikohus nõustus madalama astme kohtute põhjendustega. Kaebaja ei suutnud tõendada vaidlusaluse tehingu tegelikku teist poolt, mistõttu tuli tegelikuks kütteõli müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kelle puhul ei saanud eeldada, et ta oli käibemaksukohustuslane. Niisugusel juhul ei saanud tekkida ka käibemaksu kumulatsiooni. Kuna kolmas isik oli paar kuud pärast väidetava tehingu toimumist käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ettevõtluse puudumise tõttu, ei olnud eluliselt usutav temapoolne tehingute deklareerimine ja maksude tasumine.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.