http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-31-13

Riigikohtu 17.04.2013 lahend nr 3-2-1-31-13

Viited õigusaktidele:

• VÕS § 367 lg 3

Asjaolud

Hageja (liisinguandja) esitas hagi osaühingu ja käendaja vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus. Kostjad leidsid, et sõiduk võõrandati oluliselt alla selle turuhinna ja seetõttu jäid liisingulepingu ülesütlemisest tulenevad kulutused osaliselt katmata.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja tegi uue otsuse. Hageja pöördus Riigikohtusse leides, et ringkonnakohus jättis ekslikult kostjalt välja mõistmata täiendava summa, arvestades sõiduki müügihinda koos käibemaksuga.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, sest küsimus, kas hageja nõude arvutamisel tuleb sõiduki väärtusena arvestada käibemaksuga või käibemaksuta summat, on lahendatud vastuoluliselt.

2. Juhul kui hageja märkis liisinguesemete omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumuse), mida tuleb kõrvutada esemete tagastamise aegse väärtusega, ilma käibemaksuta, on käibemaksu juurdearvutamine liisinguesemete väärtuste määramisel hageja suhtes põhjendamatu.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja tegi uue otsuse.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-28-13

Riigikohtu 10.04.2013 lahend nr 3-2-1-28-13

Viited õigusaktidele:

• VÕVS § 2 lg 1
• VÕVS § 24
• AÕS § 280

Asjaolud

Avaldaja pöördus kohtusse võlgade ümberkujundamise avaldusega, milles ta soovis kujundada ümber võlausaldaja (pank) nõuet, mis tulenes kolmanda isiku (pankrotis) laenule antud käenduslepingust. Vaidluse esemeks oli eelkõige küsimus, kas ja millistel tingimustel võib panga pandiga tagatud nõuet panga nõusolekuta ümber kujundada ja kas nõude vähendamine ligikaudu 86% võrra on ümberkujundamise eesmärke ja võlausaldaja huve arvestades lubatud abinõu.

Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid avalduse ja määruskaebuse rahuldamata. Kohtud põhjendasid ümberkujundamiskava kinnitamata jätmist asjaoluga, et ümberkujundatav nõue on tagatud pandiga ja pandiga tagatud nõuet ei saa ümber kujundada, kui võlausaldaja vaidleb sellele vastu. Avaldaja esitas määruskaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada.

2. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid. Iseenesest võib võlausaldaja pandiga tagatud nõude väga suures ulatuses vähendamine olla võlausaldaja huve kahjustav. Kui aga võlausaldaja nõue on sisuliselt tagamata, siis võib ka nõude suures ulatuses vähendamine olla põhjendatud.

3. Võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmisel on oluline see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.

Riigikohus rahuldas määruskaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?kohtuasjaNumber=2-11-7756/29

Ringkonnakohtu 31.01.2013 lahend nr 2-11-7756/29

Viited õigusaktidele:

• TLS § 88 lg 1 p 6
• TLS § 97 lg 2

Asjaolud

Hageja töötas haiglas patoloogiaosakonnas assistendina. Klient soovis lahkunule paigaldada (hamba)proteesid. Kliendile selgitati, et sellist teenust patoloogiaosakonna hinnakirjas ei ole ning soovi korral saab seda teostada kokkuleppel sanitariga eritasu eest. Hageja võttis tasu ja paigaldas proteesid. Klient küsis e-kirjas haiglast selgitust, miks hambaproteeside paigaldamise eest tuli tasuda sularahas ning muude osutatud teenuste eest arve alusel. Tööandja lõpetas hagejaga töölepingu usalduse kaotuse tõttu. Hageja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning lugeda, et ülesütlemisega ei ole tööleping lõppenud.

Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus rõhutas, et olenemata võimalikest ebatäpsustest haigla teenuste hinnakirjades, ei olnud hagejal õigust võtta kliendilt täiendavat tasu teenuse eest, mida tema väitel hinnakiri ei sisalda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks tööandjalt hinnakirja osas selgitusi küsinud. Hageja esitas apellatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Usalduse kaotuse alusel töösuhte lõpetamiseks oli piisav hageja käitumine – sularaha küsimine ja vastuvõtmine. Sellega rikkus hageja lojaalsuskohustust tööandja ees ning kahjustas oluliselt tööandja mainet.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kliendilt tasu küsimine omaenda töökohustuste täitmise eest, mille eest sai tasu tööandjalt, ei ole millegagi õigustatud ning on hea usu põhimõtte vastane.

3. Tõendamaks klientide ja äripartnerite usaldamatuse põhjustamist, ei ole tööandjal vaja saada konkreetse kliendi või äripartneri vastavat hinnangut, vaid piisab, kui töötaja tegu on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse.

Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-19-13

Riigikohtu 03.04.2013 lahend nr 3-2-1-19-13

Viited õigusaktidele:

• TsMS § 392 lg 1 p 3
• VÕS § 128 lg 3
• VÕS § 132
• TsMS § 190 lg 4

Asjaolud

Hageja ja kostja olid sõlminud töövõtulepingu sõiduki remontimiseks. Töövõtulepingu täitmise ajal sai sõiduk kostja tegevuse tõttu vigastada. Asjatundja arvamuse järgi ei olnud sõiduki taastamine majanduslikult põhjendatud ning hageja nõudis kostjalt asja hävimise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt leides, et samaväärse sõiduki kasutamise kulu hüvitamise nõue ja muud kulud tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja põhivõla ja viivise. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

2. Üldjuhul tuleb pidada kolmanda isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist vajalikuks, st võlaõigusseaduse § 128 lg 3 järgi mõistlikuks. Sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud.

3. Asjaolu, et kostja ei ole kulutuste suurusele vastu vaielnud, ei saa käsitada kostjapoolse omaksvõtuna. Eeldatava omaksvõtu korral peab kohus võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud.

4. Hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

5. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsusega hagi osaliselt rahuldati. Sellises olukorras ei ole alust mõista hagejalt riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata.

Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-64-12

Riigikohtu 20.03.2013 lahend nr 3-3-1-64-12

Viited õigusaktidele:

• HMS § 106 lg 1
• MKS § 107 lg 1
• MKS § 107 lg 2
• MKS § 116 lg 2
• HKMS § 41 lg 3
• HKMS § 285 lg 1

Asjaolud

Kaebaja esitas Maksu- ja Tolliametile käibemaksu tagastusnõude, mille maksuhaldur jättis oma otsusega rahuldamata. Kaebaja esitas maksuhalduri otsuse peale halduskohtusse kaebuse, misjärel tunnistas maksuhaldur ise eelneva otsuse kehtetuks. Halduskohus lõpetas asjas menetluse ning kohustas maksuhaldurit tagastama kaebajale käibemaksu. Maksuhaldur esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, leides, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega seoses oli otsustus tagastusnõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tegemata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja jättis kaebaja tagastusnõude rahuldamata. Kaebaja esitas Riigikohtusse kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse tagastamine kujutab endast toimingut haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. Toimingu sooritamise menetlus võib mh lõppeda toimingu sooritamisega või põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Käesolevas asjas otsustas maksuhaldur pärast tagastusnõude täitmise taotluse läbivaatamist jätta tagastusnõude rahuldamata. Kuna enammakse õiguspäraseks tagastamata jätmiseks tuleb maksuhalduril anda maksuotsus, ei näe maksukorralduse seadus (MKS) ette eraldi enammakse tagastamata jätmise otsust, mis tagastusnõude menetluse lõpetaks.

2. MKS § 107 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus peatada tagastusnõude täitmine juhul, kui seoses maksuseaduse rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust. Siiski ei peatu käibemaksu tagastamine kriminaalmenetluse ajaks automaatselt – MKS § 107 lg 2 teise lause kohaselt tehakse tagastusnõude täitmise peatamise kohta kirjalik motiveeritud otsus. Tagastusnõude täitmine ei peatu seega automaatselt MKS § 107 lg s 1 näidatud sündmuse saabumisel, vaid tuleb peatada maksuhalduri motiveeritud otsusega ja otsuses fikseeritud konkreetse tähtajani. Juhul, kui tähtajana on märgitud otsuse jõustumine väärteomenetluses, langeb väärteomenetluse lõpetamisel ära peatamise alus. Seega tuleb juhul, kui maksuhaldur peab vajalikuks tagastusnõue peatada ka kriminaalmenetluse ajaks, teha selleks MKS § 107 lg 2 alusel uus otsus.

3. MKS § 116 lg 2 näeb ette, et juhul, kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. See tähendab, et intressi arvestamisel ei arvestata maha seda aega, mil tagastusnõude täitmise tähtaega oli pikendatud või peatatud. Maksuhaldur peab intressisumma ise välja arvutama. Kui maksuhaldur rikub seda kohustust, siis on maksukohustuslasel tulenevalt MKS § 116 lg st 4 õigus esitada maksuhaldurile taotlus intresside arvutamiseks ja tasumiseks ning maksuhalduri keeldumise korral esitada vastavasisuline kaebus halduskohtule.

4. Kohustamiskaebuse rahuldamisel ei ole õige kohustada maksuhaldurit tagastama kaebajale sisendkäibemaksu. Kohus peab arvestama võimalusega, et tagastamisele kuuluv summa võib olla muutunud seoses kaebaja poolt vahepealsel ajal tehtud tehingutega või muude asjaoludega. Õige on kohustada maksuhaldurit toimingu tegemist uuesti otsustama, mis tähendaks maksuhalduri kohustust uuesti hinnata, kas sisendkäibemaksusumma tuleb kaebajale tagastada ja kui, siis millises summas, või on vajalik teha uus otsus tagastamise peatamiseks.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.